Valimistulemused
(seni küll veel mitte lõplikud*) pakkusid mitu üllatust. Esiteks, kõik
lõppes esimese vooruga, praeguse peaministri Ivanišvili partei Gruusia
Unistus esindaja Giorgi Margvelašvili sai u 64% häältest. Teine üllatus
oli madal valimisaktiivsus - valimiskastide juurde tuli alla poolte
kodanikest. Kogu protsess jättis kohalviibinute sõnul ootamatult
rahuliku mulje, samas kui oleks võinud oodata tulist vastasseisu.
Toimunut
saab ilmselt seletada järgnevalt. Esiteks, grusiinidel polnud enam seda
"kõigest kõrini" tunnet, mis valdas neid 2004.a, kui valimisaktiivsus
oli u 80%. Järgnevatel, 2008.a presidendivalimistel jäi see 56% kanti
ning nüüd siis ca 48%. Teiseks - valijad ei saanud ilmselt aru, keda ja
miks nad pidanuks hääletama, sest võitjaks osutunud õppejõud
Margvelašvili olnd kaugeltki nii tuntud kui tema peamine vastaskandidaat
Davit Bakradze, korduvalt ministritoolil istunud pikaajaline poliitik.
Paljud oleks ilmselt valinud Ivanišvilit, aga ... see koloriitne meees
lubab nüüd üldse ametist lahkuda.
Peamised küsimused on aga
ikkagi vastuseta. Esiteks, mis ikkagi saab Saakašvilist? Nö
tsiviliseeritud variandi kohaselt lahkuvad endised presidendid
auväärsetele, ehkki teisejärgulistele ametitele, või hakkavad raamatuid
kirjutama ja loenguid andma. Gruusias selline kogemus seni puudub ning
leidub ka neid, kes sooviks Saakašvili hoopis kohtu alla anda seoses
süüdistusega endise ministri Zurab Žvania surmas.
Ja teine
küsimus - mida teeb ikkagi mees, kes on suutnud Gruusia poliitilisel
maastikul korda saata imesid ehk praegune peaminister Ivanišvili. Kui ta
taandub ametist ja asub nt üles ehitama Gruusia kodanikuühiskonda (nagu
on jutuks olnud), siis võib see viia praeguse koalitsiooni lagunemiseni
ja uute poliitiliste mullistuste tekkimiseni. Kui ta aga vastupidiselt
ootustele jätkab peaministrina (kelle kätte koonudb seoses põhiseaduse
muutusega suurem võimutäius), siis on suur oht kaugeneda demokraatiast.
Kui siia juurde liita veel repressioonide laine oht, mis võib tabada
praegust presidenti ja tema meeskonda, siis võib Gruusia nö
parketikõlbulikkus Euroopas suurde ohtu sattuda.
Kokkuvõtvalt -
valimiste vaheeksami läbis Gruusia üllatuslikult rahulikult, kuid
küpsustunnistuseni on Gruusial liikuda veel oi kui kaua.
-----------
* lugu valmis 28.sept BNS tellimusel. pilt võetud siit
Wednesday, October 30, 2013
Friday, October 25, 2013
Gruusia – mitte lihtsalt valimised
Mõned valimised on olulisemad kui teised. Peale tavapärase valimiseelse
ootusärevuse – et kes siis ikkagi kuipalju hääli saab – seisab Gruusia
ees veel terve rida küsimusi, üks määravam kui teine.
Ametlikult on presidendivalimiste karusellis pinnal kolm nime: Giorgi Margvelašvili (parlamendienamusega nii-öelda peaministripartei Gruusia Unistus kandidaat), David Bakradze (presidendipartei Ühtne Rahvuslik Liikumine) ja Nino Burdžanadze (opositsiooniline Demokraatlik Liikumine / Ühtne Gruusia).
Omamoodi veider, kuid samas praegusele Gruusiale väga iseloomulik on aga see, et arutletakse pigem kahe mitte-kandidaadi üle.
Esiteks – mis saab riigi praegusest presidendist Mihhail Saakašvilist ning tema parteist ja meeskonnakaaslastest? Kaks ametiaega võimul olnud, kunagi Läänes demokraatia musternäidisena tajutud mees on nüüd muutunud oma riigis väga vastuoluliste tunnete ja erinevate süüdistuste sihtmärgiks. Gruusia poliitiline kultuur on väga persoonikeskne ning koos nii-öelda pealiku kukkumisega satuvad löögi alla ka tema liitlased ning isegi väikesed ametnikud.
Teiseks – mida võtab ette praegune peaminister, miljardär, filantroop ja ebastandardse käitumisega Bidzina Ivanišvili? Eelmiste parlamendivalimiste eel suutis ta saavutada uskumatut – klopsida kokku hõre koalitsioon eripalgelistest Saakašvili-vastastest jõududest. Ning nende presidendivalimiste järel lubab ta teha midagi veel uskumatumat ehk astuda tagasi!
Kolmandaks ning tõepoolest määravaks küsimuseks on aga riigi poliitilise süsteemi tulevik tervikuna. Pärast neid valimisi jõustub põhiseadusmuudatus, mis muudab riigi presidentaalsest parlamentaarseks... või noh, vähemalt selline on plaan. Suur osa presidendi praegustest volitustest peaks minema peaministri kätte, ent kuidas asjad tegelikus elus hakkavad käima, ei tea seni keegi.
Eelseisvad presidendivalimised on omamoodi usaldushääletus Ivanišvilile ning küpsuseksam Gruusiale tervikuna. Osa tulipäisest Gruusia rahvast ootas Ivanišvililt koheseid ja kiireid muutusi, et see ülirikas ja -võimekas mees pöörab nende kõigi elu koheselt paremuse poole. Teine osa on aga sama teravalt igasugu muutuste vastu, eriti kui selle taga on kas või õhkõrn Venemaa vari. Sel suvel leidsid aset ka kokkupõrked kahe leeri vahel, kuid siis olid valimised veel kaugel.
Nüüd on aga kahe Suure Mehe kõrval valimistules ka vähemalt sama suur Suur Naine ehk väga kogenud ja võimekas poliitik Nino Burdžanadze, keda vastased süüdistavad... mõistagi Venemaa kasuks töötamises. Viienda kolonni juhiks olemine on nendest süüdistustest üks leebemaid, kaude heidetakse talle ette koguni sõda Lõuna-Osseetias.
Kui uskuda arvamusuuringuid, on hetkel enim toetajaid Margvelašvilil (umbes 39 protsenti), teisel kohal Bakradze (18 protsenti) ja kolmandal Burdžanadze (alla 10 protsendi). Ehk siis hetkel näikse tulevat ka teine voor, mis viib võitluse veelgi teravamaks.
Kuid oletagem, et Margvelašvili võidab. Mis saab aga siis, kui tema taga olev Ivanišvili lahkub ja habras koalitsioon laguneb? Või mis saab siis, kui ta, vaatamata oma hiljutisele avaldusele „Lahkun, kuna ma pole Messias“, jääb edasi peaministriks? Need on täiesti erinevad stsenaariumid, milleks peab valmis olema nii Gruusia kui ka Eesti, mis on end kuulutanud Gruusia liitlaseks.
------
Lugu ilmus siin, pilt võetud siit
Ametlikult on presidendivalimiste karusellis pinnal kolm nime: Giorgi Margvelašvili (parlamendienamusega nii-öelda peaministripartei Gruusia Unistus kandidaat), David Bakradze (presidendipartei Ühtne Rahvuslik Liikumine) ja Nino Burdžanadze (opositsiooniline Demokraatlik Liikumine / Ühtne Gruusia).
Omamoodi veider, kuid samas praegusele Gruusiale väga iseloomulik on aga see, et arutletakse pigem kahe mitte-kandidaadi üle.
Esiteks – mis saab riigi praegusest presidendist Mihhail Saakašvilist ning tema parteist ja meeskonnakaaslastest? Kaks ametiaega võimul olnud, kunagi Läänes demokraatia musternäidisena tajutud mees on nüüd muutunud oma riigis väga vastuoluliste tunnete ja erinevate süüdistuste sihtmärgiks. Gruusia poliitiline kultuur on väga persoonikeskne ning koos nii-öelda pealiku kukkumisega satuvad löögi alla ka tema liitlased ning isegi väikesed ametnikud.
Teiseks – mida võtab ette praegune peaminister, miljardär, filantroop ja ebastandardse käitumisega Bidzina Ivanišvili? Eelmiste parlamendivalimiste eel suutis ta saavutada uskumatut – klopsida kokku hõre koalitsioon eripalgelistest Saakašvili-vastastest jõududest. Ning nende presidendivalimiste järel lubab ta teha midagi veel uskumatumat ehk astuda tagasi!
Kolmandaks ning tõepoolest määravaks küsimuseks on aga riigi poliitilise süsteemi tulevik tervikuna. Pärast neid valimisi jõustub põhiseadusmuudatus, mis muudab riigi presidentaalsest parlamentaarseks... või noh, vähemalt selline on plaan. Suur osa presidendi praegustest volitustest peaks minema peaministri kätte, ent kuidas asjad tegelikus elus hakkavad käima, ei tea seni keegi.
Eelseisvad presidendivalimised on omamoodi usaldushääletus Ivanišvilile ning küpsuseksam Gruusiale tervikuna. Osa tulipäisest Gruusia rahvast ootas Ivanišvililt koheseid ja kiireid muutusi, et see ülirikas ja -võimekas mees pöörab nende kõigi elu koheselt paremuse poole. Teine osa on aga sama teravalt igasugu muutuste vastu, eriti kui selle taga on kas või õhkõrn Venemaa vari. Sel suvel leidsid aset ka kokkupõrked kahe leeri vahel, kuid siis olid valimised veel kaugel.
Nüüd on aga kahe Suure Mehe kõrval valimistules ka vähemalt sama suur Suur Naine ehk väga kogenud ja võimekas poliitik Nino Burdžanadze, keda vastased süüdistavad... mõistagi Venemaa kasuks töötamises. Viienda kolonni juhiks olemine on nendest süüdistustest üks leebemaid, kaude heidetakse talle ette koguni sõda Lõuna-Osseetias.
Kui uskuda arvamusuuringuid, on hetkel enim toetajaid Margvelašvilil (umbes 39 protsenti), teisel kohal Bakradze (18 protsenti) ja kolmandal Burdžanadze (alla 10 protsendi). Ehk siis hetkel näikse tulevat ka teine voor, mis viib võitluse veelgi teravamaks.
Kuid oletagem, et Margvelašvili võidab. Mis saab aga siis, kui tema taga olev Ivanišvili lahkub ja habras koalitsioon laguneb? Või mis saab siis, kui ta, vaatamata oma hiljutisele avaldusele „Lahkun, kuna ma pole Messias“, jääb edasi peaministriks? Need on täiesti erinevad stsenaariumid, milleks peab valmis olema nii Gruusia kui ka Eesti, mis on end kuulutanud Gruusia liitlaseks.
------
Lugu ilmus siin, pilt võetud siit
Monday, October 21, 2013
Разбор полётов: USA valitsus-seisak ja Leedu-Vene suhted
16.oktoobri eetris arutasime taaskord USA eelarvekriisi üle, mis seekord oli "valitsus-seisakuna" ka tõeks saanud. Miks selline võimalus on USA seadusandlusse sisse jäetud? Kas nn Obamacare on kõiges süüdi või on tegu mingi üldisema vastuoluga populistlike rahakulutamise soovide ja mõistuse hääle vahel? Mis pistmist on kõigel sellel kurikuulsa võla-laega?
Teise teemana oli kõne all Vene-Leedus suhted, mis pole kunagi väga soojad olnud, kuid nüüd on kohe väga külmad. Miks on Leedu Kremli meelepaha alla langenud ja kuidas võib mõjutada teisi Balti riike. Veidral kombel on Moskva-Vilniuse suhted pannud Kaliningradi üles astuma Moskva vastu. Milles selle põhjus ja kuidas haakub teemaga Lukašenka?
Kõigest sellest räägivad Tiido&Tüür ja Garanža. Kuulda saab siit.
Teise teemana oli kõne all Vene-Leedus suhted, mis pole kunagi väga soojad olnud, kuid nüüd on kohe väga külmad. Miks on Leedu Kremli meelepaha alla langenud ja kuidas võib mõjutada teisi Balti riike. Veidral kombel on Moskva-Vilniuse suhted pannud Kaliningradi üles astuma Moskva vastu. Milles selle põhjus ja kuidas haakub teemaga Lukašenka?
Kõigest sellest räägivad Tiido&Tüür ja Garanža. Kuulda saab siit.
Thursday, October 17, 2013
39. Venemaa veerandtund: Moldaavia ja Pridnestrovje Euroopa teel
39. Venemaa veerandtund: ABVKeskuse jutusaade (17.10.2013).
Teemaks Moldaavia ja Pridnestrovje teel Euroopa poole. Kui Ukraina europüüdlustest kuuleb Eestis tihti, siis Moldaavia omadest palju harvem. Veelgi vähem teame Ukraina ja Moldaavia vahele jäävast Transdniestriast või Pridnestrovjest. Kuidas näeb Moldaavia eurointegratsiooni perspektiiv välja võrreldes Ukrainaga? Kas separatistlik piirkond / de facto riik Pridnestrovje võib olla selle püüdluse takistaja? Mis juhtub Tiraspoliga, kui nii Kiiev kui Chišinau astuvad euroteele?
Vestlemas Karmo Tüür ja Andrey Devyatkov, Tjumeni ülikooli õppejõud, kes on praegu komandeeringul CEURUS-keskuse juures.
Salvestise pikkus 17:36, faili suurus ca 17 Mb. Saade vene keeles
Kuilda saab ABVKeskuse taskuhäälingu lehelt nr 39 all
Teemaks Moldaavia ja Pridnestrovje teel Euroopa poole. Kui Ukraina europüüdlustest kuuleb Eestis tihti, siis Moldaavia omadest palju harvem. Veelgi vähem teame Ukraina ja Moldaavia vahele jäävast Transdniestriast või Pridnestrovjest. Kuidas näeb Moldaavia eurointegratsiooni perspektiiv välja võrreldes Ukrainaga? Kas separatistlik piirkond / de facto riik Pridnestrovje võib olla selle püüdluse takistaja? Mis juhtub Tiraspoliga, kui nii Kiiev kui Chišinau astuvad euroteele?
Vestlemas Karmo Tüür ja Andrey Devyatkov, Tjumeni ülikooli õppejõud, kes on praegu komandeeringul CEURUS-keskuse juures.
Salvestise pikkus 17:36, faili suurus ca 17 Mb. Saade vene keeles
Kuilda saab ABVKeskuse taskuhäälingu lehelt nr 39 all
Sunday, October 13, 2013
Alijevi valimistest
Azerbaidžaan valis Alijevit. Või siis presidenti. Mis on üks ja seesama ... vähemalt praegu :)
Azeri geopoliitilisest ja -strateegilisest asendist, välismõjutatajatest ja mõjutada tahtjatest, energeetikast ja mõistagi ka valimistest endast rääkisid Kuku 13.oktoobri välismäärajas Hannes Hanso juhtimisel Andres Herkel ja Karmo Tüür
Kuulda saab siit
----------
pilt siit
Azeri geopoliitilisest ja -strateegilisest asendist, välismõjutatajatest ja mõjutada tahtjatest, energeetikast ja mõistagi ka valimistest endast rääkisid Kuku 13.oktoobri välismäärajas Hannes Hanso juhtimisel Andres Herkel ja Karmo Tüür
Kuulda saab siit
----------
pilt siit
Saturday, October 5, 2013
Tagasi sovetoloogiasse: Ühtse Venemaa kongressist
3.-5.sept toimus Edinaja Rossia järjekordne kongress. Vikerraadio küsis: mida arvata-oodata?
Huvitav on jälgida, kuidas sellised seletused libisevad tagasi sovetoloogiasse, sest otseselt sõnavõttudes pole suurt midagi välja lugeda. Samas on aga oluline jälgida, kes ilmub tribüünile ja millised järjekorras, kuidas lehvitab ja kas naeratab:)
Kes tahab täpsemalt teada, mida ma rääkisin, kuulab siit (9:20-11:55)
------
pilt siit
Huvitav on jälgida, kuidas sellised seletused libisevad tagasi sovetoloogiasse, sest otseselt sõnavõttudes pole suurt midagi välja lugeda. Samas on aga oluline jälgida, kes ilmub tribüünile ja millised järjekorras, kuidas lehvitab ja kas naeratab:)
Kes tahab täpsemalt teada, mida ma rääkisin, kuulab siit (9:20-11:55)
------
pilt siit
Friday, October 4, 2013
Разбор полётов: Ukraina ja Saksamaa ning Euroopa valik
Oktoobri alguse saates rääkisime kahest väga erinevast riigist, kui sisuliselt ühest teemast. Nii Ukrainas kui Saksamaal räägitakse praegu väga palju Euroopa Liidust. Ukraina kõlgub siiani Venemaa ja Euroopa vahel, Saksamaa on aga praeguse Euroopa Liidu telg, mille ümber kõik keerleb.
Ukraina loodab saada Vilniuse summitil lepingu Euroopa Liiduga, kuid Venemaa astub teravalt vahele. Isegi peaminister Medvedev lubas endale väljendi et "Venemaa võtab kasutusele meetmed" kui Ukraina läheneb veelgi enam Euroopale.
Saksamaal toimusid parlamendivalimised, mille sisuliselt võitis "Mamma Merkel", kes ühtlasi on praeguse Euroopa Liidu juhtfiguur. Saksamaa on pöörase dilemma ees - ta peab olema Euroopa tugev liider ja ta ei tohi seda olla mingil juhul (seoses automaatse natsismi-meenutusega).
Kõigest sellest rääkisid Harri Tiido ja Karmo Tüür, saatejuht Jevgenia Garanža. Kuulda saab siit
-------
pilt võetud siit
Ukraina loodab saada Vilniuse summitil lepingu Euroopa Liiduga, kuid Venemaa astub teravalt vahele. Isegi peaminister Medvedev lubas endale väljendi et "Venemaa võtab kasutusele meetmed" kui Ukraina läheneb veelgi enam Euroopale.
Saksamaal toimusid parlamendivalimised, mille sisuliselt võitis "Mamma Merkel", kes ühtlasi on praeguse Euroopa Liidu juhtfiguur. Saksamaa on pöörase dilemma ees - ta peab olema Euroopa tugev liider ja ta ei tohi seda olla mingil juhul (seoses automaatse natsismi-meenutusega).
Kõigest sellest rääkisid Harri Tiido ja Karmo Tüür, saatejuht Jevgenia Garanža. Kuulda saab siit
-------
pilt võetud siit
Subscribe to:
Posts (Atom)