Pool aastat ÜRO JN eesotsas

ETV+ soovis rääkida sellest, mida on Eesti teinud selle poole aasta jooksul, mis ta on olnud ÜRO Julgeolekunõukogu koosseisus ning nüüd ka seda juhtinud.

Üldjoontes: Eestile langes ülesanne seda struktuuri juhtida äärmiselt keerulisel ajal, kui lisaks "tavapärastele" kriisidele ja sõdadele tuleb praktiliselt kõigil liikmesriikidel seista silmitsi COVID-viirusest põhjustatud kriisiga.

Iga kriis on aga ühtlasi ka võimalus ning seda võimalust kasutas Eesti võrdlemisi edukalt. Kuna tänu liikumispiirangutele pidi tippkohtumisi korraldama kuidagi teisiti nii ehk naa, siis õnnestus Eestil lüüa mitu kärbest korraga.

Eesti viis neid istungeid ja kohtumisi läbi nö Eesti moodi ehk üle veebi. Ning mis veelgi efektsem, sel moel õnnestus ka korraldada ÜRO JN esimene arutelu küberjulgeoleku teemal. Nii et saavutati topelt-efekt: esimest korda "küber"kombel ja esimest korda küberteemal, mis võimendas tähelepanud ja osalemissoovi.

Nagu ikka sellistes formaatides, siis aega jäi armetult väheks, enamik ettevalmistatud küsimusi-vastuseid jäid katmata. Kuid seda enam tänan ma kõiki, kes aitasid mul ette valmistuda sel minu jaoks mitte igapäevaselt teemal!

Saatejupp on nähtav siit, samast on tehtud ka kuvatõmmis

Eesti valib Hiina

Ideaalmaailmas peaks mõned eluvaldkonnad olema poliitikavabad. Näiteks tervishoid, sport ja kunst. Piirideta arstid, olümpia-ideaalid ja muu säärane, teate küll.

Päris-elus suudetakse politiseerida aga kõik, isegi Eurovisioon, kui see nüüd sobiks kunstimaailma üheks veidravõitu esindajaks. Dopingusskandaalidest ja muudest pandeemiatest ei tahaks lausa rääkidagi, aga paraku just sellest viimasest tulebki praegu jutt.

Maailma Tervishoiu-organisatsioon (WHO) koos muude ÜRO allasutustega toodavad tavaliselt haigutama ajavaid uudiseid, mida vaevuvad jälgima vaid kitsa eriala spetsialistid. Praegu aga on see hallivõitu kontor suure poliitika keskpunktis ning seda mitte tervishoiu, vaid ikka vanade heade riikidevaheliste suhete tõttu.

Taiwan kui sobimatu õpetaja
Hetkel on mõistagi peamiseks teemaks COVID-19 nimeline viirus ning ülevaade sellest, kes kuidas sellega on hakkama saanud. Otse loomulikult oleks mõistlik ära kuulata need, kes on kõige edukamad olnud, selleks et midagi õppida.

Edukaim on olnud Taiwan. Oma 24 mln elaniku juures on neil teadaolevalt vaid 400 nakatunut ning 7 surmajuhtumit. Ning erinevalt mõnest muust riigist (nt Põhja-Korea, Venemaa ja Hiina), pole ka erilist põhjust nendes arvudes kahelda.

Paraku pole aga Taiwani kutsumine WHO vastavale assambleele kuidagi mõeldav, kuna sellele seisab teravasti vastu puna-Hiina. Kahe Hiina loo lahtirääkimine viiks meid loo põhiteemast kaugele, seega olgu vaid öeldud, et Peking loeb Taiwanit oma allumatuks provintsiks.

Kas Taiwani meetod sobiks meile?
Jätame hetkeks kõrvale selle poliitilise vastasseisu ning vaatame, kuidas Taiwan selle muljetavaldava tulemuse siis saavutas.

Alustame sellest, et Taiwan ei pannud kõiki ja kõike lukku. Nö tavakodaniku jaoks jätkub elu laias laastus tavapärases rütmis, kui jätta kõrvale paar asja: pidev temperatuurimõõtmine ning totaalne jälgimine. Iga saare asukas peab endaga kaasas kandma mobiili, mille abil kaardistatakse tema liikumine ja konktaktid. Kui sul pole nutitelefoni, siis see sulle antakse. Ning hoidku taevas selle eest, kui sa peaks laskma sellel kas aku tühjaks saada või koju jääda.

Taiwan läks nö peenjuhtimise mudeli peale, kus rangelt isoleeritakse ainult haigestunud inimesed ja veidi leebemalt need, kes on haigestunuga kokku puutunud. Selleks ongi vaja seda totaalset liikumiskontrolli, et momentaalselt peale haigestumise ilmumist saada kätte ka need, kes on nakkusekandjaga kokku puutunud.

Totaalne kontroll ja totaalne läbipaistvus
Eriti imetabane on see, kuidas on ühildatud totaalne kontroll, läbipaistvus, tehnoloogiline võimekus ja inimressursid. Kogu infomassiiv on online kõigile jälgitav, välja arvatud jälgimisaluste täisnimed. Mitte lihtsalt kättesaadav, vaid ka kaartidel jälgitav, et oleks võimalik end ja lähedasi kaitsta.

Kokku ühildati nii mobiilside andmestik, krediitkaardi kasutamise raportid, politsei- ja tervishoiu-andmebaasid ning saavutati tulemus, kus igale väiksemagi ohusignaaliga inimesele helistatakse korduvalt päeva jooksul. Ning juhul kui süsteem arvab, et sa oled mobiili koju jätnud vms, siis on politseipatrull kohe ukse taga.

Kas see kogemus vääriks lähemalt tutvumist? Kindlasti! Taiwani osalemise küsimus lükati nüüd poole aasta võrra edasi. Siis seisab jälle ees moment, kui ka Eestil oleks vähemalt võimalus valida, keda toetada, kas Taiwanit või Hiinat.

Lihtsalt taustaks olgu öeldud, et Taiwan saatis Eestile meditsiinilisi maske, mis meil suunati häbelikult Punase Risti kaudu Saaremaa hädakoldesse. Hiinast ostetud ja vähese kasuteguriga maske käis aga valitsus pidulikult vastu võtmas.

Nii et, kumma toetamise siis valib Eesti?

---

lugu ilmus siin, samast tehtud ka kuvatõmmis

Разбор полётов: Hiina ja Korona

Koronaviirus on muutunud rahuvsuvaheliste suhete süsteemi osalejaks. Hiina globaalne haare on seeläbi saanud mitmeid tagasilööke, mh on see taaskord tõstnud päevakorda Taiwani teema. Kas Hiina suhtes õnnestub algatada sõltumatu rahvusvaheline uurimine, kas ja kuivõrd suudab Hiina oma sõltlasriikide abil taolised algatused maha hääletada?


Kõigest sellest sai rääfitud hooaja viimases saates, mida saab järelkuulata siit.

Osalejateks nagu ikka: saatejuht Artur Aukon, rääkivate peadena Harri Tiido ja Karmo Tüür ning helipuldi taga Ingrid Jans. Kuulmiseni järgmisel hooajal!
---
pilt võetud siit

Korona ja Venemaa

Kuku raadio küsis, mina vastasin.

Venemaal valitseb heitluses korona-viirusega paras kaos. Moskva on esmakordselt peale Putini võimustumist andnud regioonidele rohkem volitusi ... aga seejuures mitte võimalusi ja vahendeid. Iga kuberner üritab leida optimumi, hoidmaks ühelt poolt olukorda kontrolli all ja teisalt jäämaks Moskva silmis nö efektiivseks manageriks.

Saatelõiku saab järelkuulata siit.

Pilt võetud siit.

Разбор полётов: kuri-Korea ja Ukraina

Seekordses saates arutasime ka meie Põhja-Korea praeguse liidri pildilt kadumise ja tagasitulemise üle. Miks mees oli u kolm nädalat kadunud, mis võib edasi saada ja miks üleüldse see suletud ning veider riik meile oluline on?

Teise teemana jõudsime puudutada ida-Ukrainas toimuvat ning Venemaa soovi lõdvendada neid sanktsioone, mis on tingitud Ukraina ründamise eest.

Saatejuht oli seekord Elizaveta Beolus, kõnelejateks nagu ikka Harri Tiido ja Karmo Tüür. Saade on järelkuulatav siit.

Lukašenko mitmekordne punktivõit

Valgevene ja Venemaa vahel on viimased paarkümmend aastat käinud kummaline maavõistlus. Või siis õigemini kahe isakese vahel – et kes on kõvem mees, kas Vladimir Putin või Aleksndr Lukašenka.

Enamasti on kaalukauss olnud Venemaa poolel, Lukašenko on käinud ikka Putini juures soodsamaid diile lunimas, mitte vastupidi. Tõsi küll, on olnud aegu, kui Lukašenko oli ka keskmise venemaalase silmis sedavõrd populaarne, et ta on saanud unistada Vene-Valgevene ühisriigi liidri rollis olemisest, kuid see oli ammu.

Eks ole muidugi ka hetki, kui Putin on pidanud Minskisse minema, kuid need on olnud pigem erandid ning nendel hetkedel on Lukašenka üritanud võtta punktivõite. Nüüd on Valgevene liidri pidupäev ning lausa kolmes positisioonis.

Viirusevaba Valgevene
Lukašenka on talle omasel bravuurikal moel algusest peale teatanud, et kogu see pandeemia on üks jamps ning et põllutöö, viina ja sauna abil saab igast tõvest jagu. Väidetavalt polevat ka Lukašenka ise kordagi testi teinud ning oma pideva telemaratoni vormis esinemiste käigus demonstreerib ta oma head toonust ning hirmu- ja maskivaba ellushtumist.

Ka nendesamade viirusetestide osas kasutas Lukašenkao võimalust Venemaad torgata. Tema sõnul näitavat vene testid kõigile „haigestunud“, samas kui Valgevene enda testid lükkavad selle diagnoosi ümber.

Tõsi küll, ajapikku on ka Minsk oma tegelikku suhtumist muutnud ning nakatanute ametlik arv küünib praegu kuhugi 16 tuhande kanti, mis on aga umbes 10 korda väiksema Venemaa näitajast ja väga laias laastus sama suhtarvuga elanikkonna kohta. Seda kõike muidugi niivõrd, kui autokraatlikest riikidest tulevaid andmeid uskuda saab.

Paraadlik julgus
Teine asi, mille osas Lukašenko saab välja nägema kümme korda kõvem mees, on 9.mai paraad. Vähemalt praeguse info kohaselt paraadi Moskvas ei toimu ja Minskis toimub. Selle taustal on imelihtne demonstreerida, et kes ikkagi on muzhik ja kes andis hirmudele alla.

Putini otsus paraad ära jätta või edasi lükata vormistati Moskva poliit-tehnoloogide poolt nii hästi kui osati. Nimelt polevat selle otsuse taga ei midagi muud kui hea tsaari otsus vastu tulla veteranide soovile. Justnimelt nemad, kes on kogu mälupoliitilise ürituse kandev element, olla esitanud palve mitte korraldada paraadi ilma nendeta.

Muidugi hiljem võib selguda, et ka Valgevene paraadi harjutanud ja läbi viinud isikkoosseis on nakatunud, kuid kõik see saab olema hiljem. Võit ja paraad on aga nüüd ja kohe.

Löntis naftarelv
Kolmas punktivõit kukkus aga Lukašenkole sõna otseses mõttes ise taskusse, ilma et bat’ka oleks pidanud selle nimel vaeva nägema.

Vene-Valgevene vägikaikaveo üks keskne element on alati olnud nafta. Pikka aega Venemaa sisuliselt subsideeris Valgevene majandust, müües talle siseriiklike hindadega energiakandjaid, mida Minsk siis kas otse või juba naftaproduktidena kallilt edasi müüs. Lõpuks aga viska Moskval see mäng üle ning Minskit hakati ähvardama nö rahvusvahelise hinnatasemega. Sellest peale on käinud Lukašenko korduvalt soodsamaid diile mangumas, sinna juurde valjusti hädaldades ja partnerit kirjudes.

Nüüd aga kukkus asjaolude kokkulangemise korras nafta hind kolksti vastu maad, selle spekulatiivsed tuletised käisid aga üldse allapoole nulli ära. Venemaa võimalus naabrit kalli maailmaturu hinnaga väntsutada kadusid seeläbi üsna olematuks.

Kokkuvõtvalt võib seega tõdeda, et vähemalt hetkel on päike tõusmas Valgevene väravast. Selle sära kõige magusam-võidurõõmsam hetk saabub 9.mail, mil Aleksandr Lukašenka saab end näidata nn Suure Võidu mälestuse tõelise hoidjana.
---

lugu ilmus siin, samast tehtud ka kuvatõmmis

Venemaast ja Ukrainast Välismäärajas

Venemaa
- Kas ja kuivõrd saab uskuda Venemaalt tulevaid andmeid koronaviiruse kohta?
- Kas saab rääkida Putini populaarsuse langusest ja millega see seotud on?
- Praha väidetav mürgitamis-skandaal Konevi kuju teisaldamise järel

Ukraina 
- Miks kerkis taaskord üles Saakašvili nimi?
- Donetsk / Stalino ja Lugansk / Vorošilovgrad - millest räägib vanade linnanimede taas kasutuselevõtt?

Kõigest sellest sai räägitud 3.mai saates, mida saab järelkuulata siit. Saadet juhtis Erki Bahovski ja juttu ajasid Kalev Stoicesku ka Karmo Tüür