Tuesday, February 28, 2017

21. veerandtund väliskommentaatoriga: Andres Herkel – Karabahhiast Artsahhiks.


Veerandtund väliskommentaatoriga: Andres Herkel – Karabahhiast Artsahhiks. Saatejuht Karmo Tüür
----

Suurest pildist rääkimine on intellektuaalselt huvitav, kuid suur pilt koosneb detailidest, mida tuleb sama palju teada. Kaukaasia on suure pildi osa. Kaukaasia malelaua üks väike, aga oluline ruut on Mägi-Karabahhia, mis andis endast taas põhjust rääkida.
  • Referendumiga võeti piirkonna nimeks Artsahh – kellele on see signaal suunatud ja mis sisu see signaal omab?
  • Referendumiga muudeti ka põhiseadust, liikudes presidentaalse valitsusvormi poole – milleks seda vaja oli?
  • Kas need sammud muudavad ka midagi konflikti olemuses või on tegu pelgalt kosmeetiliste nihetega?
  • Kas võib väita, et selle konflikti võti lebab mitte Bakuus ega Jerevanis, vaid Ankaras?
  • Mida peavad Eesti välispoliitika kujundajad, selle ümber tegutsejad ja vahetud elluviijad silmas pidama Artsahhi teemat käsitledes?

---
pilt võetud siit

-------------
Saade kuulatav EVI podcasti lehel.

Saturday, February 25, 2017

Venemaa info-väed tegevuses

Tajujuhtimine, info- ja psühholoogiliste operatsioonide läbiviimine (potentsiaalse) vaenlase suunal on vana kui maailm. Venemaa saavutas aga selles uue, institutsionaliseeritud tasandi, teavitades kaitseminister Šoigu suu läbi vastavate eriüksuste/väeliigi loomisest oma armee koosseisus.

Tõsi küll, ka enne nende marker-sõnade väljaütlemist (mille sisu on lihtsalt üle kinnitada, et Moskva on valmis, võimeline ja tahteline inforelva kasutama) on lahingud inforindel toimunud pidevalt. Valeuudiste tootmise ja nende läbi valupunktide mõjutamise näiteid võivad välja tuua kõik Balti riigid.

Ameerika hääle palvel kommenteerisin mina olukorda Eestis, tuues näiteks väidetava vallandamise vene keele kasutamise eest ning selle hilisema ümberlükkamise ja kurjakuulutava uudise selle kohta, kuidas Eesti on võtnud sihikule Leningradi aatomielektrijaama. (Tänan portaali PropaStop, kuskohast käesolevad viited mugavalt ja kiirelt kätte sain)

Läti poolt kommenteeris olukorda Ojārs Skudra ja Leedust Vytis Jurkonis.

Lugu ennast saab lugeda siit
---
pilt võetud siit

Thursday, February 23, 2017

Propagandasõjas ellujäämisest

Venemaa propagandistlik surve Euroopale ja Läänele laiemalt muutub üha massiivsemaks ja agressiivsemaks. Selle eesmärk on üks ja lihtne: näidata siinsetele inimestele, et Lääne ühtsust pole olemas, et meie sisemised lõhed ja erimeelsused on niivõrd suured, mistõttu konflikti korral pole mõtet liitlastele loota ... ja üleüldse oleks targem juba ette alla anda.

Venemaa on edukalt ära kasutamas meie peamisi väärtusi - sõnavabadust ja õigusriigi põhimõtteid. Vabadust esitada nö alternatiivset vaatekoha ja teadmist, et õiguspäraste meetmetega on seda väga raske tõkestada.

Õnneks ei saa väita, et me istume selles olukorras käed rüpes. Riias tegutsevas NATO StratCom üksuses ja Brüsselis toimetavas Euroopa Liidu EastStratCom meeskonnas tegeletakse vene info- ja psühholoogiliste operatsioonide kaardistamisega. (Muuseas, mõlemas tegutseb ka Eesti spetsialiste, nt Aivar Jaeski ja Anneli Kimber). Soovitan tutvuda kasvõi EU vs desinfo ülevaatega või paberiga Venemaa manipulatiivsetest tehnoloogiatest.

Kõrvale ei jää ka Euroopa kodanikud ise, olgu näiteks toodud Briti juurtega võrgustik Bellingcat või Eesti enda PropaStop.

Aga mida me saame ise teha, nii kodanikuna kui riigina? Vastus on sisuliselt üks - peame tegelema (enese-)harimisega. Kuidas ära tunda kaheldava väärtusega infot, eristada väärt- ja rämpsallikaid, pooltõde ja lausvalet. Kuidas kontrollida ajakirjanike ja -kanalite tausta, et mitte osutuda olevat kasuliku idioodi rollis. Kuidas sundida ennast rahulikkusele üha kiirenevas infokeerises, kuidas mitte reageerida igale läikivale infoklibakale, mis võib osutuda landiks. Kuidas kontrollida infot ennem kui seda levitada. Kuidas mitte usaldada pealkirju.

Kõigest sellest oli juttu intervjuus saatele Euroopa Uudised, saade järelkuulatav siit.
-------
pilt võetud siit

Разбор полетов: Müncheni konverents


Mida siis seekord arutati Müncheni konverentsil, kuskohast tekkis ja mida tähendab Venemaa välisministri poolt väljaöeldud "Lääne-järgne maailm"? Kas ja mis mõju omab Moskva otsus tunnustada nn DNR ja LNR dokumente?

Stuudios nagu ikka saatejuht Artur Aukon ning eksperdid Harri Tiido ja Karmo Tüür

Saadet saab järelkuulata siit.
----------
pilt võetud siit

Monday, February 20, 2017

Suur Balti Müür?

Küsimused:
Kuidas ametlik Tallinn ametlikult põhjendab Eesti-Vene piirile müüri/tara rajamist? Mis on tegelik motivatsioon? Mida selle seina rajamine annab Eestile?

Vastus:
Siin on kaks aspekti: universaalne ja spetsiifiline.

Universaalne on tõdemus, et avatud välispiiride aeg näikse olevat (vähemalt mõneks ajaks) läbi. Piiritõkete rajamine on muutunud pigem normiks kui erandiks. Viimase 25 aasta jooksul olla piiritarade arv väidetavalt kasvanud 16’lt 66’le ninig see tendents pigem süveneb – meenutagem kasvõi uue USA presidendi soovi rajada müüri USA-Mehhiko piirile. Avatud piir näitab täielikku usaldust ja/või tõsiste probleemide puudumist.

Spetsiifiliseks Eesti-Vene (või Euroopa-Vene) välispiiril on kolm vägagi praktilist eesmärki:
  •          kasvav illegaalse immigratsiooni surve sellele piirilõigule, sh eriti Vietnami jms kodanike poolt;
  •          soov tõkestada aafrika seakatku levikut, mis on olnud tõsiseks probleemiks mõlema poole põllumajandus-sektorile;
  •          lihtne, ent tõhus signaal võimalikele nn rohelistele mehikestele, et siin ei toimi nende presidendi stiilis esitatud argument „nad eksisid ära!“

---

Eesti poolelt andis selgitusi veel Leonid Karabeškin, Läti poolt Jevgenia Poznjak ja Kārlis Daukšts, Leedust Eimutis Misevicius, Vytis Jurkonis ja Vytis Jurkonis
---
Materjal ilmus algselt Deutche Welle venekeelsel lehel, hiljem Poola portaalis Webnalist.
---

Pilt võetud siit

Sunday, February 19, 2017

Valgevene pööre?

Poolakad küsisid, mina vastasin (tõlge omakäeline)
----------
Kas me saame tõepoolest väita, et Valgevene pöördus Euroopa poole?

Ei me ei saa seda väita. Seesama mees (Lukashenko) mängib ikka sama mängu. Ta üritab ära kasutada oma asendit ja olukorda Euroopa ja Venemaa vahel nii hästi kui suudab, vaadates et kes pakub rohkem.

Kuid samal ajal - seesama mees on murelikum kui varem. Venemaa poolel on üha vähem ressursse ja see tõstab riskitaset. Kui Venemaa näeb et neil pole enam vahendeid Valgevene lojaalsuse ostmiseks siis nad võivad kasutusele võtta muud vahendid, saavutamaks soovitut.

On kuulda kahinaid, et algavad õppused Zapad-2017 võivad olla katse Lukashenkot hirmutada või koguni troonilt tõugata - kas sellistel kaalutlustel võib olla tõepõhja?

Sellised spekulatsioonid kõlavad esmapilgul kui midagi ebaloogilist - miks peaks Venemaa midagi sellist tegema? Kas neil on vahendeid, võtmaks üle terve riik ja siis seda hallata? Või - kas nad peavad selleks üldse jõudu kasutama? Küsimärke tekib oi kui palju.

Kuid teisest küljest ... kas need pole samad küsimused, mida me oleks võinud küsida ennem Gruusia (2008) ja Ukraina (2014) sündmusi? Võibolla me esitame valesid küsimusi, mõistmaks Venemaa välispoliitikat?

Kas on midagi, mida Euroopa riigid, eelkõige Valgevene naabrid (Poola, Leedu, Läti) saaks teha, kasutamaks olukorda ära, saamaks majanduslikku kasu ja/või sundima Valgevene võime tegemaks järeleandmisi oma kodanikuühiskonnale?

Küsimuse esimene pool kõlab veidi küüniliselt, kas pole? Me ei peaks mõtlema omakasu terminites kui räägime eksistentsiaalsetest ohtudest Valgevene riiklusele.

Kuid teisalt - pole kahtlustki et Euroopa ja Valgevene suhetes peab valitsema selge tingimuslikkus. Juhul kui Valgevene soovib olla Lääne tsivilisatsiooni osa, peab ta mängima Lääne reeglite järgi: sõnavabadus, vabad ja õiglased valimised, õigusriigi põhimõtted jne.
-----------
Vastused läksid käiku siin
-----------
pilt võetud siit

Friday, February 17, 2017

20. veerandtund väliskommentaatoriga: Hannes Hanso julgeolekupoliitika ja välispoliitika seostest


Veerandtund väliskommentaatoriga: Hannes Hanso julgeolekupoliitika ja välispoliitika seostest. Saatejuht Karmo Tüür.

-------
Välis- ja julgeolekupoliitika seosed? Kas üks on teise osa või on nad siiski omaette nähtused?

Välis- ja julgeolekupoliitika alusdokumentide hetkeseis?

Parlamendi roll julgeolekupoliitika kujundamisel?

Parlamentaarne koostöö – väljaspoolt vaadatuna nähakse seda tihtipeale kui turismi, mis on selle tegelik kasutegur?

Kas julgeolekupoliitilises mõtlemises on tunda samasuguseid muudatusi nagu on tajuda nt Euroopa Liidu ühtsuse murenemises?

-------------
Saade kuulatav EVI podcasti lehel.

Kas seda ütles USA president või Donald Trump?

küsimused:

Palun Teie lühikommentaari Stolitsa.ee jaoks seoses uudisega sellest, et Valge Maja väitel USA president Donald Trump ootab Venemaalt Krimmi tagastamist Ukrainale – http://www.pealinn.ee/tagid/koik/valge-maja-trump-ootab-venemaalt-krimmi-tagastamist-ukrainale-n186412

– Mida see tähendab?

– Kuidas see mõjutab Vene-USA suhteid?

—–

Vastus

Ausalt öeldes on Donald Trumpi säutsude tõlgendamise kihu ületanud mõistliku piiri. Siin peaks tegema selge eristuse: kas seda ütles USA president ja seega on see tõsiseltvõetav seisukoht või seda ütles Donald Trump, ekstsentriline showman, kelle sõnu ei tasu liiga tõsiselt võtta.

Politoloogina ma tahaks, et valitseks selge normatiivne lähenemine – me kas toetame või ei toeta oma peamise liitlase seisukohti. Reaalses maailmas käib paraku pidev valikuline lähenemine – see meeldib ja seda toetame, midagi teist aga mitte.

Juhul kui Krimmi tagastamise sõnumi taga on USA presidendi selge poliitiline otsus (ja sellest lähtuv edasine tegevus), siis see tähendab USA-Venemaa suhete paratamatut halvenemist. Juhul kui tegu on aga säutsuga, mis homme unustatakse, siis jääb see vaid episoodiks mis ei muuda suurt pilti.

—–

lugu ilmus siin

—–

pilt võetud siit

Tuesday, February 14, 2017

Trumpoloogia, katse nr 2734


(tekst on kirjutatud Diplomaata kuukirja palvel, kommentaariks artiklile "President Trump ning USA ja Venemaa vaheliste suhete parandamine")

Kalev Stoicescu on andnud oma panuse hetkel populaarseimasse „teadusharusse“ – trumpoloogiasse (panuse järjekorranumber pealkirjas on mõistagi suvaline arv). USA vastselt ametisse asunud president Donald Trump pakub lisaks parodeerijatele tänuväärset materjali ka analüütikutele üle kogu maailma. Ausalt öeldes meenutab see hetkel juba eriskummalist ususekti, kus igaüks (sh siinkirjutaja) üritab pühakirja omal viisil tõlgendada.

Artikkel lahkab päris edukalt kolme tahku. Trumpi fenomen väärib ikka ja jälle ülekirjutamist, mõistmaks praegusi üldisi valimismustreid. Venemaa ja USA vastastikuse ootuste muidu eduka kaardistamise osas jääb küll kirja panemata Moskva peamine ootus – et USA tunnustaks Venemaa õigust oma mõjusfääris omatahtsi toimetada. Venemaa võimekus Trumpiga manipuleerida on aga see-eest päris tabavalt kirjeldatud, eriti meeldis mõttekäik, mille kohaselt tegelikku komprat ei kasutata kunagi kohe, vaid hoitakse tõepoolest olulisteks puhkudeks.

Kui nüüd tahta norida, siis võiks küll öelda, et loos jäi selge vastuseta nö peamine küsimus: missuguseks siis ikkagi kujunevad USA ja Venemaa suhted? Aga eks seda ole tõsikindlalt ka raske väita, võttes arvesse USA uue presidendi üüratult vastuolulist isiksust ning mitmelt poolt kuhjuvate küsimärkide summat. Trumpoloogia on alles lapsekingades.
--------
pilt võetud siit

Thursday, February 9, 2017

Разбор полетов: Trumpi efekt

Donald Trump sõnade ja tegude lahkamine on maailma meedias omandanud lausa piibellikud mastaabid. Suisa sektantliku kirega üritavad kõik tõlgendada algteksti ja vaidlevad omavahel, et kelle tõlgendus ikkagi õigem on.

8.veebruaril olnud saates arutasime meiegi, kuidas siis tõlgendada USA uue presidendi esmaseid olulisimaid väliskontakte, tema telefonivestlusi riigipeadega, seinaehituslikku retoorikat jne.

Stuudios nagu ikka saatejuht Artur Aukon ning eksperdid Harri Tiido ja Karmo Tüür

Saadet saab järelkuulata siit.
----------
pilt võetud siit

Wednesday, February 8, 2017

19. veerandtund väliskommentaatoriga: Juri Jurkevitš Valgevene-Venemaa suhetest


Veerandtund väliskommentaatoriga: Juri Jurkevitš Valgevene-Venemaa suhetest. Saatejuht Karmo Tüür

– kuidas iseloomustada praegu Minski ja Moskva suhteid? Kuivõrd on need taanduvad kahe presidendi isikutevahelistel suhetele või on selle taga siiski pigem suurem kaine poliitiline/majanduslik kalkulatsioon?

– Lukashenkal on aeg-ajalt kombeks ilmutad märkimisväärset paindlikkust ja manööverdamisvõimet, pöörates end kord näoga Venemaa, kord Euroopa suunal. Hetkel näikse Euroopast vaadatuna, et käes on taaskord pöördumine Euroopa poole – kas see on pelgalt illusioon?

– Ukraina sündmuste mõju Valgevenele.

– Ühisõppused Zapad 2017
-------------
Saade kuulatav EVI podcasti lehel.
-------------
pilt võetud siit

Tuesday, February 7, 2017

EVI blogi

Eetrisse öeldud sõna kestab hetke, lehelugu päevakese. Infoklibakaid sajab üha kiiremini meie ette. Selle tulva koondamine, filtreerimine ja mõtestamine muutub järjest olulisemaks.

Välispoliitika huvilistele võib soovitada jälgida Eesti Välispoliitika Instituudi (EVI) veebilehe uut sakki - blogi, milles hakkavad peegelduma, milles hakkavad peegelduma EVI meeskonna enam või vähem mõtestatud kommentaarid, artiklid, esinemised jne.

Kas ka see kõik just puhas kuld on, noh eks selles võib ju alati kahelda :) Kuid niimoodi kokkukogutuna muutub muidu hajus tegevus, eriti lõputute kommentaaride jada erikeelsetes ja -näolistes kanalites, pisut hoomatavamaks.

Head lugemist!
----------
PS - kuna formaat avanes alles suhteliselt hiljuti, siis saab visuaali kallal veel nokitsemist olema. Kõikvõimalikud soovitused ja muud õiendamised on enam kui teretulnud!

Monday, February 6, 2017

Miks Ukrainas lahingtegevus hooti ägeneb

Lahingtegevust Ukrainas aeg-ajalt ägendades taotleb Venema kahte eesmärki.

Esiteks - tekitada välispublikus väsimus. Et sellest enam ei räägitaks, ei reageeritaks ning lõpuks sootuks käega löödaks. Et tekiks nö Afganistani või Iraagi-Iraani sõja sündroom.

Teiseks - süvendada Ukraina sees rahulolematust. Et rahva aktiivsem osa, eelkõige vabatahtlikud riigikaitsjad, küsiksid järjest valjuma häälega: mida teeb valitsus samal ajal, kui meie parimad mehed rindel hukkuvad?

Ja objektiivselt võttes tuleb tunnistada et Moskva on mõlemas liinis edukas. Meeldib see meile või mitte, kuid maailm vaatab mujale (Krimmist ei räägi enam keegi) ning trots Ukrainas süveneb. Vähemalt taktikaliselt käitub Kreml õigesti. See aga et strateegilises plaanis on muudetud nö loomulik liitlane ehk Ukraina enda suhtes vaenulikuks, selle peale ilmselt vähemalt hetkel ei mõelda.

Ligikaudu seda sai räägitud TV3 uudistele, lõiku saab järelvaadata siit.
---
ekraanitõmmis tehtud siit

Euroopa piirivalvur Lukašenko

Valgevene presidendi võimekus oma retooriliste kannapöörete ja verbaalsete granaatidega panna ümbritsevaid jahmatuma ja endast rääkima on tähelepanuväärne.

Mõni päev tagasi ilmus uudis, mille kohaselt rajati õppuste käigus keset Valgevenet, Minski lähistele, Moskva-Minsk maantee lähikonda nn blokpost ehk siis võimaliku maanteed sulgeva kontrollpunkti kaitserajatis.

Valgevene piirivalve ametlikul kodulehel leidub mh tekst, milles Aleksandr Lukašenka räägib sellest, kuidas Valgevene "kannab suurt koormust Euroopa Liidu kaitsmisel, sh illegaalse immigratsiooni, narko- ja inimkaubanduse eest", seetõttu oleks vaja suuremat ühistegevust Euroopaga.

Mis selle taga laiemalt seisab, sellest loodan lähipäevil rääkida lähemalt EVI "Veerandtund väliskommentaatoriga" raames. Püsige lainel :)
-----------
pilt võetud siit

Thursday, February 2, 2017

Kas naabreid tuleks jõuga kontrollida?

Mis te arvaksite, kui teie juurde astuks küsitleja, pärides: "Kas Venemaa on välismaa?" Peaksite küsitlejat hulluks? Annaksite õlgu kehitades suvalise vastuse? Või laiutaks käsi: "No mis välismaa ta ikka on, me oleme ju kõik ... "

Venemaal tegeletakse õnneks pikka aega ja süstemaatiliselt inimeste välispoliitiliste vaadete uurimisega. Jah loomulikult võib kahelda, kuivõrd objektiivne see kõik on, kuid vaatame hiljuti ilmunud uurimusele otsa. Juba ainuüksi küsimuste esitamise vorm ja järjekord annab ainest mõtiskluseks.

Peaküsimus: kuidas suhtute USA'sse? Hästi suhtub hetkel 35%, halvasti 49%. Pikas ajareas (alates 1991) on olnud aegu, kus positiivne suhtumine domineerib, kuid üldine kõver viib allapoole.

Kuidas suhtute Euroopa Liitu? Hetkel arvab hästi 39%, halvasti 47%. Pikas ajareas on enamasti domineerinud positiivne suhtumine, kuid alates 2014 läheb kõver järsult alla.

Suhtumine Ukrainasse kõigub umbes samas amplituudis koos suhtumisega Euroopa Liitu.

Üllatuslikult tuleb järgmine küsimus suhtumise kohta Iisraeli, peale seda aga juba põnevamad ja kõnekamad: kas te peate välismaaks Ukrainat, Valgevenet ja Gruusiat? Ukrainat ei pea välismaaks hetkel 53% ning see näitaja on aegreal kõikunud 53 ja 68% vahel. Valgevenet ei pea välismaaks veelgi rohkem - 61% (kõikumised 61-69%). Gruusiat ei pea välismaaks 44% (kõikumised 34-50%).

Ja siis tuleb see pealkirja seisusesse tõstetud küsimus: kas jagate seisukohta, et Venemaa peaks igal võimalikul moel, vajadusel ka jõuga, kontrollima endisi NSVLiidu vabariike? 25% arvab et see on hea mõte. 65%, et mitte. Alates 2009.a esitataval küsimusel on heakskiitjaid on olnud kõikuval vahemikus 23-35%.

Mida me siis peaksime siit järeldama? Esiteks see, et riigi poolt kontrollitavaks muutunud Levada Keskus on pidanud vajalikuks hakata seda küsimust küsima ja tulemusi avalikustama. Teiseks seda, et jõuga kontrolli all hoidmise pooldajaid on vähemus. Kolmandaks seda, et sõjaka kontrolli-ideega kategooriliselt mitte-nõustujaid on alati kordades rohkem kui kategooriliselt nõustujaid - vastavalt vahemikus 15-29 ja 4-8%

Neljandaks aga seda, et me tegelikult ei tea, kuidas käitub ühiskond, kui Suur Pealik annab käsu asuda naabreid endale jõuga allutama.  Gruusia ja Ukraina näited ei mõju just kuigi julgustavalt: sõjavastaseid meeleolusi suudetakse Kremli poolt tunduvalt paremini kontrollida kui vahetuid naabreid.
---------
ekraanitõmmis tehtud siit

Wednesday, February 1, 2017

18. veerandtund väliskommentaatoriga: Aap Neljas USA vabakaubanduslepetest


Veerandtund väliskommentaatoriga: Aap Neljas USA vabakaubanduslepetest. Saatejuht Karmo Tüür

Iga lepe on ajastu märk ning ükski neist ei ole kunagi igavene. Nii lepete sõlmimise kui nende tühistamise taga on alati retoorika, mis antud sammu õigustab. Proovime nüüd vaadelda kolme lepet, kolme suunda USA välismajanduspoliitikas. Proovime seda teha ilma hinnanguid andmata, vaid astuda nö nende inimeste kingadesse, kes noid suundi arendasid ja nüüd ümber soovivad kujundada

– NAFTA. Mida see endast kujutas, missuguse argumentatsiooniga see omal ajal vastu võeti, millele loodeti? mis olid võimalikud vastuargumendid? Mis loogika on nüüd tühistamise taga, kui vaadelda läbi Trumpi (meeskonna) silmade.

– TTIP ehk Transatlantic Trade and Investment Partnership

– TPP ehk Trans-Pacific Partnership

Kas võib väita, et vaatamata vormilisele katkestusele jäävad need kolm suunda samamoodi kehtima? Kas vastastikuse sõltuvuse teooria on enam pädev või vallandub merkantilismi ja protektsionismi lumepall?



pilt võetud siit

----

Saade kuulatav EVI podcasti lehel.