Monday, December 30, 2013

Miks Volgograd?

Olen viimase ööpäeva jooksul andnud kolm raadio- ja kolm teleintervjuud ning kirjutanud ka ühe loo. Põhiline küsimus on ikka - et miks siis Volgograd?

Panen siia viited Kuku raadio-intervjuule ja Delfis ilmunud loole, kus saab peamised punktid ära mainitud. Lühidalt - tegu pole Volgogradist sündinud probleemiga, vaid lihtsalt käepärase sihtmärgiga, mille ründamisel on nii praktiline (paiknemine Mahatškala-Moskva trassil + kasakate pesaks olemine) ja sümboolne väärtus (Venemaa lõuna-suunalise ekspansiooni kunagine tugipunkt, garnison-linnana sündinud Tsaritsõn).

-----------
Raudteejaamas toimunud plahvatuse hetke kujutav pilt võetud siit

Friday, December 13, 2013

Kellele on kasulik eurorevolutsioon Ukrainas?

Mis toimub Kiievis, on üsna selge. Rahvas tuli tänavaile, kuna tundis end petetuna, talt võeti ära lootus helgele homsele. Kas sellel lootusel mingit alust oli, pole hetkel oluline.

Rahumeelne demonstratsioon kasvas üle mäsuks peale Berkuti ehk eriüksuse rünnakut. Kas selle rünnaku esilekutsumiseks kasutati omaneda provokaatoreid (nagu nähtub mõnelt videolt) või mitte, ka see pole hetkel oluline.

Oluline on - kes ja miks andis berkutlastele "fass"-käsu? Ilma selleta oleks nn Euromaidan ilmselt mõne päeva pärast susinal tühjaks jooksnud, sest päris elu vajab kõigil elamist. Kuid see rünnak muutis kõik - rahumeelsest Euromaidanist sai mäslev Eurorevolutsioon. Väga kirju seltskond alates rahvuslastest kuni anarhistideni, "bandeeralastest" vasakpoolsete tudengiteni - kõik on koondunud Euroopa Liidu lipu alla, loopides kive ja kaikaid ja vallutades administratiivhooneid.

Kuidas see siis juhtus? On kaks seletust - lihtne ja põnev.

Lihtne seletus on äärmiselt primitiivne ja seeläbi tõenäoline. Konkreetsel Berkuti meeskonna juhil / linna politseiülema / muul vastutaval asjapunnil ütles närv üles ja käivitas loomulik kaitsereaktsiooni: "kogu see kamp tuleb laiali peksta!"

Põnev seletus aga lähtub küsimusest - kellele võib taoline muudatus kasulik olla? Paradoksaalsel moel võib see olla kasulik Janukovitšile endale.

Janukovitši peamine eesmärk on püsida võimul. Mida kõike ei tee perekonna nimel. Vanema poja kahtlase taustaga varandus vajab kaitsmist ja kasvatamist. Sekundaarne eesmärk on aga saavutada võimalikult kasulikud tingimused / pakkumised nii Moskvast kui Brüsselist.

Peale kogu jama algushetke ehk "assotsiatsioonileppe allakirjutamise ettevalmistuse peatamist" näis paljudele, et nüüd on kõik. Moskva on oma tahtmise saanud, Ukraina on libedalt eurointegratsiooni teelt eemale hoitud. Muuseas, paljud Venemaa kommentaatorid näevad üldse kõige taga mitte Brüsseli, vaid Washingtoni karvast kätt, kes on aastakümneid tegutsenud selle nimel et rebida Ukraina Venemaa küljest lahti.

Nüüd ohati kergendatult ja ilmselt ka mõeldi, et kas ikka maksab kõiki Janukovitšile antud lubadusi pidada (mida lubas Putin poolsalajasel välk-kohtumisel Janukovitšile, ei tea meist keegi). Et kui euro-rong on läinud, siis võib ju lasta slaavi väikevennal vingerdada, kus ta talve hakul ja hääbuva majanduse tingimustes ikka pääseb.

Kuid Eurorevolutsioon lööb kaardid segamini. Janukovitš saab täiesti siiralt saata uue delegatsiooni Brüsselisse ning Vene kolleegide ees seletada, et "mul pole ju valikut!" Ning mäng jätkub, mõlemad pooled on jälle täis indu tegemaks paremaid ja veel paremaid pakkumisi.

Tõsi küll, siin on väike vasturääkivus - kas see madin aitab Janukovitšil võimule jääda ja 2015.a tagasi valitud saada? Valitsuse ohverdamise hinnaga võimulejäämine on kerge. Tagasivalituks saamine on keerulisem, kuid sinna on kaks aastat aega ja kui õnnestub siiski saada kasvõi pool lepingut Brüsseliga ja pool koormatäit Moskvast lubatud, siis võib see temp isegi õnneks minna.
Sest kui see seletus ei pea vett, siis me jõuame tagasi küsimuse juurde - kellele on kasulik Eurorevolutsioon Ukrainas?
-----------
tekst sündis PM palvel 04.12, ilmus pisut kohendatuna 12.12 siin
pilt võetud siit

Thursday, December 12, 2013

Kitsendustega amnestia

Vladimir Putini algatusel on Venemaal lähenemas järjekordne amnestia. See vene õiguspoliitilises käitumises juurdunud tava rõõmustab mõistagi neid, kes seetõttu vangimajast välja pääsevad, kuid paneb paljusid ka kurjustama. Üks kriitika allikas on amnestia nö kitsendused ehk siis erandid, mille/kelle kohta see ei käi.

Kõigest sellest räägin lühidalt Kuku raadiole antud intervjuus, mida saab kuulda siin.

----------
pilt võetud siit

Friday, December 6, 2013

Kübersõda

Kas mõni küberkonflikt on olnud nii tõsine, et saaks rääkida sõjast? Mis on peamised küberriskid riikidele? Kas kollektiivkaitse põhimõte laieneb ka sellele valdkonnale? Kas küber-riskidest rääkimine ja nende tõrjumiseks valmistumine ei või viia "küber-võidurelvastumiseni"?

Kõigest sellest ja muustki räägiti RSR korraldatud debatis, mille videosalvestust saab näha siin ning mille moderaatoriks oli teie alandlik teener :)

Monday, December 2, 2013

Ukrainlased võitlemas Euroopa idee eest?

Tänase hommikuga tuli anda kahele kanalile anda kommentaar Ukrainas toimuva kohta. Neetult keeruline on hoiduda sellisel juhul kordustest.

ERR'ile sai räägitud mh Ukraina eliidi vastuolulistest motiividest. Nood ei tahaks kummalegi poole, soovides säilitada võimaluse püüda paremaid palakesi nii Euroopa- kui Tolliliidust.

Delfile aga seletasin, mis on Ukrainas toimuvas universaalset ja unikaalset. Ehkki protestijate peades on segi erinevad ja tihti naiivsed ideed, on EL lipu barrikaadidel võitlemine ikkagi erakordne!
----
pilt võetud siit

Sunday, December 1, 2013

Välismääraja: idapartnerlus ja Ukraina

Vilniuses toimunud EL idapartnerluse tippkohtumine oli põnevam kui enamik omataolistest. Võtmeküsimus oli Ukraina - et kas viimasel hetkel õnnestub siiski allkirjastada assotsieerumis- ja vabakaubanduslepe. Ei õnnestunud.

Esialgsest kuuest riigist on nüüd lõpuks edasiliikumisest võimalik rääkida kahe - Moldova ja Gruusia puhul. Miks idapartnerlus on takerdunud ning missugune on Venemaa roll selles kõiges?

Nagu saate kodulehel kirjas: "Stuudios on ettevõtja Raivo Vare, Eesti Idapartnerluse Keskuse juhataja Marge Mardisalu-Kahar ja Tartu Ülikooli politoloog Karmo Tüür. Saatejuht on Hannes Hanso."

1.dets eetris olnud saadet saab kuulda siin.

-----
pilt võetud siit