Friday, October 28, 2011

Läti-Balti-Vene kolmnurgast

DzD küsis, mina vastasin
----------

- Kas see asjaolu, et Koosmeele Keskus jäi (vähemalt esialgselt) valitsusest välja, võib negatiivselt mõjutada Läti-Vene suhteid? Kas võib juhtuda, et Venemaa tahab Lätit "karistada" ja valib endale uut lemmikut?

Koosmeele Keskuse sissesaamine valitsusse oleks võib-olla andnud põhjuse mõneks näitlikult positiivseks žestiks Venemaa poolt, kuid – ehkki see kõlab paradoksina – väljajäämine ei muuda midagi. See tähendab, et suhted jäävad endisele tasandile, muutuseks pole põhjust, sest suhete nö lähtetingimustes pole midagi muutunud.

Läti „karistamine ja uue lemmiku valimine“ käib teatud regulaarsusega nii ehk teisiti. Balti kolmik on selles mõttes enam-vähem kompaktselt käsitletav Venemaa Föderatsiooni välispoliitikas. Selle sees toimub roteerumine – keegi peab olema antud hooajal peksu-, keegi paipoiss.

- Kas Balti küsimusest võib saada osa Venemaa valimiskampaaniast, või see küsimus pole enam nii aktuaalne rahvamassi jaoks?

Balti kaardi kasutamine on Venemaa poliit-retoorikas nö kindla peale minek. See tagab enam-vähem kindla edu kahel rindel: teatud sümpaatia-puhangu siseriikliku publiku hulgas (nii ongi nende fašistidega vaja käituda) ja mõõduka reaktsiooni Euroopa Liidu tasandil (kelle hulgas on alati neid, kes sooviks olla Moskva soovide osas ülimalt vastutulelikud).

Seega võib tõepoolest oodata, et Balti küsimus tõstetakse ühel või teisel moel taas üles. Olgu siis põhjuseks nn ajaloo võltsimise teema (milleks annab tõuget nt Leedu-poolne kompensatsiooni küsimus) või vähemuste küsimus (kasvõi sellesama Läti näitel, kus venekeelseks peetav partei ei pääsenud jällegi valitsusse).

- Kuidas võib mõjutada Balti riike see, kui Putin pärast presidendivalimisi tõestikeskendub oma Euraasia plaanile? Kas neist endistest Nõukogude Liidu osadest, kes on praegu Euroopa Liidu liikmed, automaatselt saab "negatiivne näide" teistele või on võimalik ka optimistlikum stsenaarium?

Selline variant on võimalik juhul, kui Euroopa Liidu asjad hakkavad minema väga halvasti ja Euraasia Liidul väga hästi. See pole aga lähemas perspektiivis kuigi tõenäoline kombinatsioon. Eurokriis vähendab mõistagi EL kuvandi atraktiivsust keskmise „euraaslase“ jaoks, kuid Venemaa poolt pakutav alternatiiv ei muutu veel niipeagi ligilähedaseltki võrreldavaks.

Venemaa võib küll toimida kultuurilise tõmbekeskusena nt Kesk-Aasia riikide jaoks, kuid majandusmudelina ... vaevalt. Äriajamine piirkonna suurima riigiga on muidugi alati ahvatlev. Kuid kõigile naabreile on piisavalt selged need hiiglaslikud struktuursed probleemid, millega Venemaa maadleb ning see peaks mõjuma kainestavalt.

Karmo Tüür

------------

kasuatmist leidis see pikemas loos, mida saab näha siin.


Thursday, October 27, 2011

Разбор полётов: Läti ja Liibüa


Seekord kõne all siis Läti valimiste ja Liibüa kodusõja tulemused.

Kas Läti suurima valimissaagiga erakond Koosmeele Keskus ja Eesti populaarseim Keskerakond on sarnased nähtused? Mõlemat juhib pealinna linnapea, mõlemad on populistlikud, väidetavalt venemeelsed ja neid ei taheta võtta valitsusse. Tegelikkuses on erinevusi sama palju. Ning pealegi pole see pinnapealne sarnasus üldse oluline:) Oluline on see, kes siiski moodustab valitsuse ja mis edasi saab.

Mis muutus Liibüas Gaddafi surma järel, kas vaenupooltel on nüüd lihtsam või keerulisem kokku leppida? Kas Liibüal riigina on nüüd paremad väljavaated ... või kas üleüldse on? Missugune saab olema islamistide roll? Kas 20-aastane tagune Alžeeria kogemus, mil valimised lõppesid kodusõjaga, annab meile mingit alust teha järeldusi praeguse olukorra kohta Liibüas?

kuulda saab siin. stuudios ikka Karmo Tüür, Harri Tiido ja Jevgenia Garanža.

Thursday, October 13, 2011

Разбор полётов: Venemaa ja Palestiina


Sügishooaja esimeses saates rääkisime Venemaa võimuvangerdusest ja Palestiina katsest saada ÜRO liikmeks.

Kas Putin/Medvedev vangerdusest saab midagi välja lugeda või oli tegu lihtsa ja tehnilise nupuliigutusega malelaual? Kas Venemaa ees seivad väljakutsed on muutunud? Kas Putini võimulejäämine muudab midagi venemaalaste peades ja südametes?

Palestiina tegi elegantse käigu, pannes maailma jälle endast rääkima. Ehkki ÜRO liikmestaatust ta ei saanud, kuid UNESCOsse sai ta siiski sisse. Ükski rahvusvaheline organisatsioon ei anna küll ise midagi juurde riigile või riigikstahtjale, kuid neid platvorme saab hea oskuse korral ära kasutada. Kui kas see muudab midagi reaalses elus ja viib lähemale rahule Lähis-Idas?

Eetris nagu ka eelmisel hooajal Harri Tiido ja Karmo Tüür. Saatejuhiks Jevgenia Garanža, toimetaja Artur Aukon.

Kuulata saab siit.

Tuesday, October 11, 2011

13.Venemaa veerandtund: setud Eesti ja Venemaa vahel

Teemaks setud Eesti ja Venemaa vahel. Mida kujutab endast see rahvakild? Miks on eesti poolel kultuurililise projektina tajutav küsimus Venemaa poolel tajutav poliitilisena? Kas setudel on kanda mingi roll kahe riigi vahelistes suhetes?

Vestlemas Karmo Tüür ja Igor Taro, ERR korrespondent Setomaalt.

Salvestise pikkus 13:52, faili suurus ca 13 Mb.

kuulda saab siin

Sunday, October 9, 2011

Euraasia Liidu ideest

ERR küsis, mina vastasin

--------

Euraasia Liidu idee kommenteerimist tahaks alustada lihtsast tõdemusest: mul on naabrite üle hea meel. Lennukad ideed pole veel kedagi seganud. Ehkki tihtipeale need jäävadki vaid mõteteks, näitab see vähemalt soovi areneda.

Paraku on siin mitmeid agasid. Esimene ja üldine – ükskõik missugune (rahvusvaheline) organisatsioon pole midagi muud kui instrument. Kuidas aga seda instrumenti kasutada? Nt haamri ja peitli omamine ei tee veel iseenesest heaks puusepaks. Minu puhul pole see näiteks aidanud :)

Teine ja konkreetne küsitavus. Kui uue ühenduse alguspunktiks tuuakse positiivsete näidetena SRÜ ja Venemaa-Valgevene liitriik, siis jääb mulje pehmelt öeldes veider. Loomulikult ei saanud taolises programmilises artiklis mineviku teemat vältida, kuid seda oleks võinud teha pisut (enese-)kriitilisemas võtmes.

Samas on aga Vladimir Putini nime all valimiste eel ilmunud tekstis mitmeid positiivseid momente.

Kõigepealt eluterve ambitsioonikus – rääkida esmaste positiivsete näidete (Tolliliit) põhjal kohe laienemise ja globaalse mõju saavutamise soovist – see mõjub innukalt ja innustavalt. Teiseks võrdlemine Euroopa Liiduga ja lubadus õppida naabrite eksimustest – ka see näitab autori(-te) soovi mõjuda tõsiselt. Kolmandaks juba puht nimemaagiline mäng: Euraasia liit kõlab ju suuremalt ja võimsamalt kui Euroopa liit – esimene katab ju siiski kahte maailmajagu!

Kui aga rääkida võimalikust mõjust Eestile, siis ... on seda pisut keeruline teha.

Juhul kui uus majandus-poliitiline ühendus toob endaga majandusarengu tõuke, siis on ju hästi! Kui lisaks veel ka arenemise liberaalsuse ja demokraatia poole, nagu tekstis mainitud, siis veelgi parem!

Kui aga kõik see jääbki vaid valimiseelseks ideeks või mis veel hullem, süvendab idapoolse majanduse bürokratiseeritust ning vaid loob uusi kooskõlastavaid-lubavaid organeid (tekstis räägitakse kuni 100 komitee loomisest), siis pole paraku positiivist juttugi.

------------
lugu ilmus siin.

Saturday, October 1, 2011

12.Venemaa veerandtund: valimised ja välispoliitika


Teemaks valimised ja välispoliitika.

Kas seekordses nö suures valimistsüklis (järjestikused parlamendi-ja presidendivalimsied) on midagi erinevat võrreldes eelmise korraga? Miks otsustati korraldada Putin/Medvedev vangerdus ära juba nüüd, miks ei oodatud ära esimesi valimistulemusi? Kas seoss valimistega on oodata mingeid muudatusi välispoliitiises retoorikas?

Vestlemas Karmo Tüür ja Arkady Moshes Soome välispoliitika instituudist.

Salvestise pikkus 14:57, faili suurus ca 14 Mb. (saade vene keeles)
http://www.ut.ee/ABVKeskus/?leht=podcast