ERR küsis, mina vastasin--------
Euraasia Liidu idee kommenteerimist tahaks alustada lihtsast tõdemusest: mul on naabrite üle hea meel. Lennukad ideed pole veel kedagi seganud. Ehkki tihtipeale need jäävadki vaid mõteteks, näitab see vähemalt soovi areneda.
Paraku on siin mitmeid agasid. Esimene ja üldine – ükskõik missugune (rahvusvaheline) organisatsioon pole midagi muud kui instrument. Kuidas aga seda instrumenti kasutada? Nt haamri ja peitli omamine ei tee veel iseenesest heaks puusepaks. Minu puhul pole see näiteks aidanud :)
Teine ja konkreetne küsitavus. Kui uue ühenduse alguspunktiks tuuakse positiivsete näidetena SRÜ ja Venemaa-Valgevene liitriik, siis jääb mulje pehmelt öeldes veider. Loomulikult ei saanud taolises programmilises artiklis mineviku teemat vältida, kuid seda oleks võinud teha pisut (enese-)kriitilisemas võtmes.
Samas on aga Vladimir Putini nime all valimiste eel ilmunud tekstis mitmeid positiivseid momente.
Kõigepealt eluterve ambitsioonikus – rääkida esmaste positiivsete näidete (Tolliliit) põhjal kohe laienemise ja globaalse mõju saavutamise soovist – see mõjub innukalt ja innustavalt. Teiseks võrdlemine Euroopa Liiduga ja lubadus õppida naabrite eksimustest – ka see näitab autori(-te) soovi mõjuda tõsiselt. Kolmandaks juba puht nimemaagiline mäng: Euraasia liit kõlab ju suuremalt ja võimsamalt kui Euroopa liit – esimene katab ju siiski kahte maailmajagu!
Kui aga rääkida võimalikust mõjust Eestile, siis ... on seda pisut keeruline teha.
Juhul kui uus majandus-poliitiline ühendus toob endaga majandusarengu tõuke, siis on ju hästi! Kui lisaks veel ka arenemise liberaalsuse ja demokraatia poole, nagu tekstis mainitud, siis veelgi parem!
Kui aga kõik see jääbki vaid valimiseelseks ideeks või mis veel hullem, süvendab idapoolse majanduse bürokratiseeritust ning vaid loob uusi kooskõlastavaid-lubavaid organeid (tekstis räägitakse kuni 100 komitee loomisest), siis pole paraku positiivist juttugi.
------------lugu ilmus siin.
No comments:
Post a Comment