Friday, June 28, 2013
37. Venemaa veerandtund: õigeusu kiriku roll Venemaal
37. Venemaa veerandtund: ABVKeskuse jutusaade (17.06.2013).
Teemaks õigeusu kiriku roll Venemaal. Venemaa on ühest küljest multireligioosne riik, kuid teisalt on Venemaa õigeusu kirikul juhtiv roll. Missugune see roll on, kuidas näeb see riigi ja kiriku suhe välja võrreldes teiste riikidega, kas Pussy Rioti juhtum aitab sellele mingit valgust heita?
Vestlemas Karmo Tüür ja Alar Kilp , võrdleva poliitika lektor Tartu ülikooli riigiteaduste instituudis.
Salvestise pikkus 14:41, faili suurus ca 14 Mb. Saade eesti keeles
Kuulda saab ABVKeskuse taskuhäälingu lehel nr 37 all.
Monday, June 10, 2013
35. Venemaa veerandtund: alkoholi tarbimine Siberis
36. Venemaa veerandtund: ABVKeskuse jutusaade (10.06.2013)
Teemaks alkoholi tarbimine Siberis. Ootamatuvõitu teemapüstitus sai tõuke Tartus hiljuti toimunud konverentsist, milles räägiti selle nähtuse moraalsetest, religioossetest ja isegi mälupoliitilistest aspektidest.
Vestlemas Karmo Tüür ja Aimar Ventsel, etnoloogiadoktor ja Jakuuti-uurija.
Salvestise pikkus 15:42, faili suurus ca 15 Mb. Saade eesti keeles
Saade kuulda ABVKeskuse taskuhäälingu lehel nr.36 all
Monday, June 3, 2013
Läti valimised kui matrjoška
Lätis äsja möödunud kohalikud valimised meenutavad omal
veidral moel matrjoškat – seda kuulsat vene nukku, kus välise kesta sees peitub
teine, kolmas jne.
Ametlikult ja nähtavalt toimunud valimised räägivad
mõnevõrra kiretult ja samas vasturääkivalt madalast valimisaktiivsusest ning
tugevatest pingetest. Valimas käis umbes pool hääleõiguslikest, kõrgeim oli see
näitaja Riias (u 60%) ja madalaim maapiirkondades (u 40%). Milles siis peitus
see pinge?
Asi selles, et Läti partei-poliitiline süsteem erineb Eesti
omast üsna tugevalt. Lätis on edukaks osutunud nö vähemusparteid ja tegutsevad
ka regionaalsed parteid – kumbagi nähtust Eestis pole. Riias, kus elab umbes
pool Läti elanikkonnast, on seljad kokku pannud venekeelse elanikkonna seas
populaarne linnapea Nil Ušakov (esimene etniline venelane sel kohal) ja
pealinna-partei „Au teenida Riiat,“ võites sellise tandemina veenvalt
(praegustel andmetel 58%).
Siia aga lisandub teine erinevus Eestist – nimelt pole Lätis
mittekodanikel õigust osaleda ka kohalikel valimistel. Ja see ongi võimaldanud
sootuks kummalise olukorra tekkimist, kus Läti ametlikust poliitilisest elust
eemale jäetud inimesed on tahtlikult või tahtmatult jäänud „Venemaa
kaasmaalaste“ rolli.
Nende kaasmaalaste ühendus käivitaski tõeliselt kummalise
nähtuse, mida võiks tinglikult nimetada varivalimisteks variparlamenti. Või
nagu nad ise seda nimetavad „Esindamatute parlament.“ Kuna tegemist on
ametlikult mitte-eksisteeriva ühendusega, siis üritavad nad pärisvalimistega
samal ajal korraldada oma valimisi. Ning kuna pole, keda saaks selle eest
vastutusele võtta, lubasid nad endale ka rahumeeli kampaania korraldamist siis
kui ametlikult pidi saabuma „vaikuse päev“.
Iseloomulik on see, et kui jälgida Läti viimatisi valimisi
läbi Venemaa meedia (sh peamine riiklik leht Rossiiskaja Gazeta), siis
räägitakse ametlikest valimistest pisut nina kirtsutades (et kuidas on suur osa
kohalikest elanikest valimisõigusest ilma jäetud), varivalimistest aga
toetavalt (kirjutades nt „neofašistide“
kartusest seeläbi ettevalmistatava riigipöörde suhtes).
Millised iganes poleks ametlikud valimistulemused, on
kolmanda matrjoškakihina koorumas huvitav küsimus. Aga mida teeb see
variparlament ja selle taga seisev seltskond peale varivalimiste lõppu?
Missugused on nende tegelikud ambitsioonid ja võimekused? Kuna varivalimiste
lõpp on alles 11.juunil, siis pole seni tulemused teada. Riigipöördest Lätis
pole ilmselt mõtet tõsiselt rääkida. Aga tõsiselt jälgida protsessi maksab
kindlasti.
-----
loo tellis BNS, ilmunud seni DELFIS
------
pilt siit
Subscribe to:
Posts (Atom)