Jõulude-aegne lennukiõhkimise katse pani maailma jälle rääkima terrorismi teemadel. Räägime meiegi oma 2010.aasta esimeses saates.
Kahjuks käivad sedasorti tegude plaanitsejad tavaliselt ärahoidjatest alati sammukese ees. Soov luua mingi ülivõimas organisatsioon, millel oleks õigus kõike ja kõiki kontrollida - selline soov on esmapilgul loomulik, kuid hoidku taeavas meid elamast taolise korra ajal. Oleme näinud aega, mil oli olemas ülivolitustega organid ning enam ei taha!
Rahvusvahelisest terrorismist on minu meelest siiski hullem siseriiklik, et mitte öelda riiklik terrorism. Esimesest räägitakse rohkem, ehkki selles hukkub tavaliselt suhteliselt vähe inimesi. Siseriiklikele sündmustele, kus üks või teine osapool kasutab terroristlikke võtteid ning kus võib hukkuda sadade tuhandete kaupa kodanikke, ei pöörata tavaliselt eriti tähelepanu.
Kogu asja teeb eriti segaseks ja raskeltjälgitavaks see, et puudub ühene arusaamine, misasi on terror ja kes on terrorist. Seda silti kleebitakse tihtipeale (jällegi riikide poolt) väga kergekäeliselt vastumeelsete tegelaste külge.
Tavaliselt kohtab erinevates terrori seletustes kolme sõna: vägivald, hirm ja idee. Ehk siis vägivalla abil külvatakse hirmu, saavutatakse tähelepanu ja seeläbi levitatakse mingit sõnumit. Kui aga keegi, kasutades terroristlikke võtteid, taotleb lihtsalt raha, siis see ei ole definitsioni kohaselt terror.
Juttu on ka paljust muust - 45 minuti jooksul jõuab rääkida nii mõndagi. Kel huvi, saab kogu eetritunni kätte siit (saade algab u 7.minutist), hiljem kolib salvestus arhiivi. Stuudios olid KT, Harri Tiido ja Jevgenia Garanža.
No comments:
Post a Comment