Ega ilma uusaastasoovideta saa. Neid on meile vaja. Mina usun, et uus tuleb parem. Ja küllap ta siis tuleb, kui usku on piisavalt:)Paraku tõid mööduva aasta viimased päevad mulle ka halva uudise. Nimelt otsustas pikaajaline koostööpartner Pärnu Postimees minna taas üle masurežiimile.
Ehk siis mitte osta sisse materjale, vaid võtta neid, mida tasuta antakse. Mina pole aga ei sellises positisoonis ega konditsioonis (mihandsed võõrsõnad, kas pole?), et lubada endale tasuta töötamist.
Sestap ütlen jälle - ma ei tea, mis edasi saab. Küllap kuidagi ikka saab. Sest kunagi pole olnud, et üldse poleks olnud.
Eks ma millegagi aeg-ajalt ikka seda ruumi siin täidan. Sest seni veel tuksub mu koostöö Raadio4 ja KesKus tegijatega. Ja peale selle aeg-ajalt mõtlen ka ise:)
Iseseisva mõttetegevuse ühe viljana panen siia ühe enesekriitilise noodi. Oleksin pidanud oma 2009.a. ülevaates Venemaa sisepoliitikas pidaud aukohale panema Ramzan Kadõrovile miilitsa kindral-majori auastme annetamise. See räägib sealse süsteemi eripäradest väääääga palju.
No comments:
Post a Comment