Malaisisa lennuk: mis juhtus, miks juhtus ja mis saab edasi.

BNS eile küsis, mina vastasin:

------------

Ukraina kohal allatulistatud Malaisia lennukist rääkides tuleb vastata kolmele esmapilgul lihtsale küsimusele: mis juhtus, miks juhtus ja mis saab edasi.

Esimene vastus on suhteliselt lihte ja koletult jube – ilmselt tabas lennukit rakett, ehkki Vene pool räägib ka võimalusest, et seda tegi Ukraina hävitaja. Paraku pole see esmakordne, kui tsiviil-lennukid saavad kannatada sõjariistade käe läbi, kõige asjakohasemad näited on 2001.a samuti Ukraina kohal alla lastud lennuk TU-154 (78 hukkunut, tõenäoliselt kogemata ja õppuste käigus) ja 1983.a NSVL poolt hävitatud Lõuna-Korea Boeing (269 hukkunut, hävitatud sihiteadlikult).

Miks Hollandist Malaisiasse suundunud lennuk tabamuse sai? Miks ta üldse lendas ebasoovitavas alas sõjalise konflikti kohal? Tõenäoliselt üritas lennufirma kokku hoida kilomeetreid ning lihtlabaselt raha.

Üks tõenäolisemaid versioone kõlab praegu, et väljatulistatud rakett oli mõeldud Ukraina sõjalennuki allatoomiseks, mis umbes samal ajal ja kohas kulges. Selle toetuseks kõneleb ka Donetski separatistide poolt väidetavalt välja hõigatud rõõmusõnumid sihtmärgi tabamise kohta ja hilisemad masendunud tõdemused, et tegu oli vist ikka tsiviil-lennukiga. Kuigi tõe huvides olgu öeldud, et ükski konfliktipiirkonnast tulev info pole täieliku tõeväärtusega.

Sellisele kõrgusele ja sellest piirkonnast saadi tulistada vaid kas S200 (S300) või BUK tüüpi raketti. Esimene on kasutusel vaid Venemaal, teine paraku aga ilmselt kõigil kolmel osapoolel: Venemaa, Ukraina ja ka separatistid. Täpseks tulejuhtimiseks vajalikke komplekse kolmadatel aga pole, seega kõige tõenäolisemalt on tulistajateks nemad, või nagu väljendas Venemaa sõjandusekspert Aleksandr Golts: „pärdikud granaadiga“.

Ei saa välistada, et BUK-seade sattus separatistide kätte mõnest kohapealsest kaaperdatud sõjaväeosast. See aga ei muuda ära asjaolu, et läänepoolne üldsus suunas koheselt oma pilgu Venemaa poole, kuna isehakanud nn vabariikide tegutsemine ilma Kremli otseses ja kaudse toetuseta poleks mõeldav.

Mis siis saab edasi?  Esimese hooga hakkavad lendama vastastikused süüdistused. Ükski pool pole valmis praegu vastutust võtma, ammugi mitte riiklik pool. Senine praktika näitab, et isegi kui õnnestuks läbi viia sõltumatu uurimine, siis see kestab aastaid, kui mitte aastakümneid. Praegustes oludes on korrektse sõltumatu ekspertiisi korraldamine sisuliselt võimatu, sest tegemist on sõjakoldega, pealegi on rusud juba separatistide poolt läbi kammitud.

Teiseks hakkavad levima üha mahlakamad kuulujutud. Tasub meelde tuletada kasvõi Smolenski lähedal Poola eliiti laastanud tragöödiat. Kuivõrd need kumud saavad olema osaks infosõjas ja kuivõrd pelgalt rahvaloominguks, võib ainult oletada – hetkel kõmiseb propaganda kanonaad kõrvulukustavalt.

Kolmandaks langetatakse varem või hiljem mingi otsus. Tänapäevasel tasemel satelliit- ja elektroonilise luure tingimustes pole võimalik kõike varjata, varem või hiljem pannakse pilt kokku. Oletagem hetkeks, et USA luure andmetele tuginedes ja Ukraina kohalike patriootide tunnistustele tuginedes kuulutatakse süüdlaseks Moskva – kas ta aktsepteerib seda? Või siis Venemaa sateliidipidi ja kohapealsete venemeelsete võitlejate ütlelustele tuginedes öeldakse, et süüdi on Ukraina – kas Kiiev lepib?

Seega on tõenäoliseim, et süüdi jäävad separatistid. Venemaale muutub nende toetamine järjest tülikamaks, seega laseb ta rõõmuga oma käsutäitjad „vabaks“ ehk kuulutab juhitamatuteks. Ukraina lepib sellega, juhul kui taoline areng lubab tal taastada kontrolli ida-Ukraina üle. Lääs ... noh Lääs on aldis kõike alla neelama, eriti selle Lääne Euroopa osa.

---------

pilt võetud nn Malorossia propagandasaidilt