Kõige raskem aeg saabub Ukrainale tegelikult peale sõja lõppu. Olgu see lõpp siis missugune tahes, aga iga sõda saab ükskord otsa. Siis tuleb aga hakata riiki üles ehitama. Riiki ja rahvast.Kuni käib sõda, kui kohutav see ka poleks, on kõigel sees mingi drive, kõike saab õigustada ja maha kanda, rahvas kirub ja nutab, kuid riigil on alati õigustus: "hetkel on olulisemaid asju teha!"
Kui sõjatolm vajub, paljastuvad haavad ja algab lein. Riik peab saama hakkama nii oma rahva toetamisega, majanduse üles ehitamisega, omavaheliste tülide klattimisega (need puhkevad paratamatult), veteranide ja leskedega jne.
Kas Ukraina rahvas sai sõja läbi riigirahvaks? Kas nad suudavad loobuda aastakümnetega sisse harjunud üdini korruptiivsest ja sihiteadlikult ebaefektiivsest majandus- ja elumudelist? Kas nad annavad endale nüüd aru, et "riik olengi mina" ja hakkavad ausalt makse maksma, seadusi täitma ja riigimehelikult käituma?
Need on kohutavalt rasked muudatused, mis ees seisavad ning segajaid saab olema palju. Vanad oligarhilised klannid, lihtlabased riigivargad ja pahatahtlikud susserdajad (piiri tagant) - kõik need saavad olema muudatustele vastu.
Nüüd on aeg ksida, mida meie saame teha, et neid aidata? Kui me ei suutnud Ukrainat kuigivõrd aidata sõjas, siis peame aitama neid rahus.
------
pilt siit
No comments:
Post a Comment