Moldaavia üritab taas presidenti valida

Täna, so. 10 novembril üritab Moldaavia endale taas presidenti valida. Kui imestate, et kuidas nii, tavaliselt toimuvad ju kõikvõimalikud valimised pühapäeviti, siis seletuseks – Moldovas valib presidenti parlament.

Või õigemini – peaks valima. Ning ilmselt ebaõnnestub. Moldova põhiseaduse kohaselt oleks selleks vaja 101-kohalisest parlamendis saada kokku 61 häält. Kuna aga sealne parlament on piltlikult öeldes pooleks, siis pole sellise häältesaagi kokkuajamiseks kuigivõrd lootust.

Kommunistidel, kelle juhtimise all Moldova elas kuni selle suveni välja, õnnestus küll viimastel valimistel saada enim hääli, kuid parlamendis tähendab see 48 kohta. Kõik ülejäänud parteid panid peale valimis seljad kokku ning moodustasid ühtse alliansi, kuid omavad ikkagi vaid 53 kohta. Seega – 61 häält pole kummalgi.

Juba neljas katse

Tegemist on neljanda katsega riigile presidenti valida.

Kevadel parlamendivalimiste järel pidi uus esinduskogu presidenti valima, kuid ebaõnnestus kahel korral järjest. Seejärel saatis president vastavalt põhiseadusele parlamendi laiali. Suvel toimusid uued parlamendivalimised ning nüüd sügisel algas presidendiralli uuesti.

Uued presidendivalimised pidanuks toimuma oktoobris, kuid kuna kandidaate oli üles seatud üks, siis lükati valimised edasi. Kiirelt kohandatud mängureeglid lubavad nüüd valimisi läbi viia vaid ühe kandidaadiga.

Sisuliselt võib öelda, et kommunistid võtavad nüüd omapärase revanši. Saades lüüa eelmistel presidendivalimistel, mil nende kandidaat ei läinud läbi, lasevad nad nüüd vastastel kaotada.

Kommunistide jätkuv otsustusvõim

Tõsi küll, mõningast lootust võiks anda asjaolu, et demokraatide poolt üles seatud kandidaat – Marian Lupu – on endine kommunist. Ehk lubaks see vähemalt osadel kommunistidel oma endise võitluskaaslase poolt hääletada?

Kuid paraku on Lupu justnimelt endine kommunist. Ning seejuures vägagi solvunud endine. Pidanuks ju Lupu saama eelmise kommunistist presidendi – Vladimir Voronini – järeltulijaks. Viimasel hetkel mõtles aga Voronin ümber, tõstes kandidaadiks väheülteva Zinaida Greceanîi ning määras sellega kommunistid kaotusele. Lupu lahkus seepeale ust paugutades kommunistide ridadest, liitus Demokraatliku erakonnaga ning sai nende presidendikandidaadiks. Kommunistid on Luput seepeale tagaselja nimetanud reeturiks ja ülejooksikuks.

Loomulikult võib kõige selle taga näha kavalat kombinatsiooni. Kuna oli teada, et kommunistide kandidaat kukub läbi, pandi etteotsa kõrvaline kuju. Nii sai peakandidaat näitlikult solvununa lahkuda, liituda vaenlaste laagriga ja asuda nende etteotsa.

Kuid taolist vandenõuteooriat võib uskuma jääda vaid siis, kui kommunistid Lupu kandidatuuri toetavad. Kas siis täna või järgmisel valimisvoorul.

Kui presidenti siiski ei õnnestu valida, siis tuleb parlament jällegi laiali saata. Üldise ärevuse õhkkonnas on õhku visatud ka ettepanek anda presidendi valimised parlamendilt üle Moldaavia rahvale. Praegu presidendi ülesandeid täitev parlamendi esimees on aga tugev Rumeeniaga ühinemise pooldaja. Isegi nendest mõnest vihjest piisab, et pidada Moldaavia poliitilistel protsessidel lähiajal silm teravalt peal.

Karmo Tüür
9.11.2009