Разбор полётов: Venemaa tagasi- ja ettevaates

2010.a viimase saate teemaks sai Venemaa - nii tagasi- kui ettevaade.

Kas saab rääkida mingist läbimurdest Venemaa välispoliitikas? Nt WO'ga liitumine ... 17 aastat on seda teemat nämmutatud ja kas nüüd siis lõpule lähenemine on läbimurre? Või koostöö NATO'ga? Kuid jah, lähenemine Läänega on silmnähtav.

Mis saab viisavabadusest EL'ga - kas see võib saabuda nt 2018.aastaks, kui Venemaal toimub suur jalgpallimadin? Kas Eestile võidakse avaldada survet seoses piirilepinguga?

Nagu kogu selle aasta, nii ka nüüd olid stuudios: Jevgenia Garanža, Harri Tiido ja Karmo Tüür. Saate toimetaja: Artur Aukon. Tublid tööd on teinud ka nii Tartu kui Tallinna stuudio rahvas, võimaldades kõigel selle mokalaadal toimuda ja salvestuda :) Selle saate lindistus on siin.

Zatlers Moskvas

BNS küsis. Mina vastasin:
-----------------------

Läti presidendi visiit Moskvasse on kahtlemata märkimisväärne sündmus. Viimane ametlik visiit toimus 16 aastat tagasi ning praegustki valmistati ette kolm aastat. Kõneväärseks muudab reisi kõrgete kohtumiste rohkus – Venemaa president, peaminister, patriarh, Moskva linnapea … midagi rohkemat ei saaks ühe välisriigi pea tahtagi. No ja missugune kaaskond – üle saja Läti ärimehe! Hiilgust ja sära jääb ülegi.

Kuid siiski pole Valdis Zalters käik Venemaale ei suursündmus ega ammugi mitte läbimurre. Tegu pole mitte riigivisiidiga – nagu Läti pool seda väga rõhutab, on tegu ametliku visiidiga (mis jääb kraad lahjemaks). See, et allkirjastatakse virn leppeid – see on loomulikult tore, kuid pigem tavapärane, kui erakordne sündmus naabrite vahel. Ka ajaloolaste ühiskomisjoni idee on olnud õhus aastaid – vene pool rõhutas korduvalt Poola-Saksa analoogse komisjoni pikka ja vaevalist, ent lõppkokkuvõttes edukat tööd.

Kas Eestil sellest kõigest midagi õppida või kasu saada on? Jah loomulikult. Venemaa soovib Euroopa liidu tõrksamate riikidega ehk siis meiega suhteid soojendada. Kas me peaksime selle peale reageerima? Miks mitte! Kuid läbimurretesse ei soovita siiski uskuda. Säherduse militaar-terminoloogia kasutamine välispoliitikas pole üldiselt kooskõlas ei terve mõistuse ega hea tooniga.

Mõjuagent

Ehkki ma Eesti sisepoliitikat ei kommenteeri, küsiti minugi käest Savisaare mõjuagendiks olemise kohta. Kui küsitakse, siis enamasti ikka vastan. Postimehes kukkus asi välja nii, DzD portaalis naa. Mõlemal pool pidin siiski tükk aega seletama, et miks ma ikkagi olen nõus rääkima ainult Venemaa käitumisest ja mitte siin toimuvast. Aga no vot on asjad nii, võtke või jätke :)

Разбор полётов: wikileaks ja

Detsembri esimeses saates (5.dets) olid kaks päris kuuma teemat: maailmas laineid löönud wikileaks-nimeline infoleke ja kahe Korea vaheline tulevahetus

Wikileaks kui infopartisanlus võib esmapilgul päris hea mulje jätta. Suletud süsteemi jõuga lahtikangutamine ja veel tasuta ning kõigile laialaijagamine kõlab nagu igavesti popp robinhuudlus. Kuid paraku on asjal ka varjukülgi. Esiteks otsene oht inimestele - infolekitajate väljaarvutamine pole suletud süsteemides väga keeruline. Teiseks - rikutakse terve usaldusahel, mis oli välja kujunenud diplomaatide ja sihtriigi asukate vahel. Kolmandaks - needsamad diplomaadid hakkavad edaspidi tootma siledaid, kuid see-eest ohutuid pabereid; seega väheneb tõese info hulk ning otsuseid hakatakse vastu võtma kehvemal alusel.

Koreade omavaheline "diplomaatia" - mis väljendub mürskude vahetamises - on ka servapidi wikileaks'iga seotud. Kuna Hiina olla selle lekke andmeil avaldanud valmisolekut Põhja-Korea nö äraandmisega ... ehk siis kahe Korea ühendamisega lõunaosa juhtimise all. Nii et see võib olla üks põhjus, miks põhjapoolsed jälle püssi järgi haaravad. Tõsi küll, ega nood poisid peale püssi suurt muud keelt tunnegi - välisilm on nende jaoks ohu allikas, vainlane on ümberringi. Teine põhjus, mida selle suletud riigi käimamineku kohta pakutakse, on võimu üleminek Kim'ide kolmandale põlvkonnale. Hiina faktor siia juurde ... aga kuulake ise:)

Saade kuuldaval siin. Pean üles tunnistama, et selle salvestamine oli tõeline logistiline reebus. Salvestuse ajal seisin mina pimedas Tartu stuudios - voolukatkestus. Nii rääkiski Harri Tiido oma osa Skype' kaudu sisse ühel ajal, mina kiilusin oma kommentaarid sisse hiljem. Kokku aga kukkus välja päris hästi:)

ikka jälle viisavabadusest

Tallinnas loengul käinud Vene inimõiguslane Lev Ponomarjov arvas, et viisavabadus EL'ga aitaks Venemaa elanikel demokraatiat õppida. ERR portaal (Sven Randlaid isikus) küsis mh minu kommentaari. Arvasin nii: --------------

See väide on pisut kaheldav. Demokraatiat ei õpita siiski nö turismi
korras.

Pealegi on tegu mitmekonksulise küsimusega.

Esiteks - viisarezhiimi muutmiseks on vaja kas poliitilist tahet või
kindlate reeglite ja protseduuride järgimist. Poliitilise tahte ehk
ühepoolse otsuse korras kaotas nt Gruusia viisanõuded EL kodanikele.

Tavapäraselt aga käivad kõikvõimalikud viisaküsimused pariteetses
korras. Pariteetsusega ehk võrdtingimuslikkusega on Venemaal aga
probleeme. Nii näiteks kehtib Venemaal välismaalaste registreerimise
nõue, mida EL pool ei rakenda.

Teiseks - isegi kui EL annaks vaba sissesõiduloa Venemaa
Föderatsiooni kodanikele, peaksid need enne taotlema välispassi (ehk
mingi mõttes väljasõiduluba, mis praegu on olemas ainult umbes 15%
Vene kodanikest).

Kolmandaks - EL viisarezhiim on konsensusliku otsustuse küsimus.
Mitmetel riikidel on aga siin eriarvamus, mida põhjustab kasvõi
asjaolu, et Venemaa sisuliselt ei kontrolli oma lõunapiiri. Seega
võib viisavabadus avada akna kasvõi ulatuslikumale
narkokaubandusele.

Ja lõpetuseks - kui Venemaal on siiras soov saada viisavabadust
EL'iga, siis võib ta ju alati teha esimese sammu. Nö hea tahte
märgiks võib ta anda ühepoolelt viisavabaduse EL kodanikele.
--------------
pisut muudetult ilmus lugu ERR portaalis.