Venemaa aastal 2010

Erakordne on see aasta tõepoolest olnud. Meeldejäävaid sündmusi nii looduse kui inimkäte poolt tehtuna leiab kohe hulgem. Kuidas aga on asjad piiri taga?

Traditsioonilises aastalõpu ülevaates Venemaa sündmustele võtan vaatluse alla, nagu ikka, kolm valdkonda: sisepoliitika, välispoliitika ja majanduse.

Sisepoliitikas on asjad ilmselt kõige nirumalt läinud. Erakordseks saab pidada juba ilmastikku, mille mõju võimendas süsteemne saamatus. Suvised kuumarekordid, millele lisandusid massilised põlengud, muutsid suure osa Venemaast sõna otseses mõttes elamiskõlbmatuks. Meeletu süsteemne korruptsioon on ära söönud sellegi vähese riikliku võimekuse, mis pidanuks sellisel puhul aitama.

Moskva linnapea vallandamine pole küll eelmiste sündmustega otseselt seotud, kuid mõjus paljudele kerge lohutusena – panid ju moskvalased vägagi pahaks Juri Lužkovi puhkuseleminekut ajal, kui ülejäänud pealinlased pidid suitsus hingeldama.

Sügisel provintsides (Kuštševsk ja Gus' Hrustal'nõi) ilmsiks tulnud kohalike võimu- ja jõuorganite karjuv saamatus ning ilmselge seos kurjategijatega raputas isegi paljunäinud ja kõigegaleppivat vene inimest. Detsembris Moskva enda südames – Maneeži väljakul – toimunud massirahutused panid kõigele punkti.

Välispoliitikas pole aga Venemaa asjad sugugi nii halvad, pigem isegi vastupidi. Ukraina pööramine Moskvale sobivale rajale ning Valgevene hoidmine sealsamas tõestavad Kremli suutlikkust kontrollida lähinaabrust.

Poola vastuseisu murdmine pole küll oluliselt lähemale toonud paljupõristatud eesmärki – viisavabadust Euroopa Liiduga, kuid Venemaa üldine lähenemine on näidanud edukust. Euroopa riikidega tuleb tegeleda ükshaaval, see taktika on ikka toiminud, nii majanduses kui poliitikas.

Mitmetahulised on olnud suhted ka NATO'ga. Ühest küljest kuulutab Venemaa 2010.a julgeolekudoktriin selle sõjalise jugeoleku liidu küll vaenlaseks, kuid samas tehakse vajaduse ja kasu korral ka koostööd. Eriti meelsasti jällegi üksikute leplikemate riikidega, nagu näiteks Prantsusmaaga, kelle käest lennukikandja Mistral ostmise lugu ajas liitlased omavahel peaaegu tülli.

Spiooniskandaal USA's jättis Venemaa asja-ajamisest kehvakese mulje. Seevastu vaikne, aga visa edenemine Arktika suunal – mille näiteks on Norraga piiriküsimuse korda ajamine – hoopis parema.

Majanduses jäävad asjalood hea ja halva vahele. Venemaa reservid, mis naftahindade buumi ajal õige priskeks kasvasid, on nüüd pea kadunud. Nüüd uuesti kerkivad toormehinnad peaks justkui taas paremat elu lubama, kuid kappav inflatsioon on tootmise hinna üles viinud ning üle eriti ei jää midagi.

Seesama inflatsioon ning ülemaailmne majandussurutis on taas vaesusse surunud suure osa Venemaa elanikest. Nn sotsiaalsete produktide (leib-piim-munad-õli jne) hinnavaatlusega tegelevad kõik, kes endast vähegi midagi arvab, alates kohalikest pensionäride ühendustest kuni võimuparteini välja.

Maksude ja kommunaaltariifide kasv ähvardab suurt osa Venemaa tärkavast väike-ettevõtlusest uuesti nn halli tsooni ehk varimajandusse suruda. Väike-ettevõtlus on aga viimasel aja Moskva majanduspoliitilise retoorika keskpunktis. Innovatsioonist rääkimata – Skolkovo üle pole nalja heitnud ainult laisk.

Estica. Vene-Eesti suhetes on lood pigem keerulised. Kevadine diplomaatiline ping-pong, kus Eesti keeldus vastu võtmast uut Narva konsulit ning Venemaa saatis seepeale välja Eesti konsuli Peterburis ei tõotanud juba alguses head. Eesti mässimine Arctic Sea kaaperdamisse muutis loo ainult veidramaks.

Siitpoolt vastati üsna sama mõõdupuuga. Eesti uues julgeoleku alusdokumendis märgitakse Venemaad samuti sõjalise ohu allikana. Eriteenistuste vastuseisust sai hea kodupublik aimu aastalõpu mõjuagendi loo vahendusel.

Üldistatult võib öelda, et Venemaal on olnud ka paremaid aegu. 2010.aasta polnud kindlasti parim. Kuid ega järgmine midagi väga palju paremat tõota – saavad ju siin suurt ning eelkõige väga-väga nähtavat rolli mängima Duumavalimised. Valimiste aegu aga tõuseb pinnale paljugi sellist sõnavahtu, mida hiljem asjaosalistel endilgi piinlik meenutada.

Karmo Tüür
25.12.2010

---

"Venemaa aastal 2010" ilmus 29. detsembril 2010 
Pärnu Postimehe paberväljaandes ja lehe tasulises
veebiväljaandes Pärnu Postimees+. Link artiklile siin:
http://pluss.parnupostimees.ee/?id=363641.
Ligipääs artiklile on vaid Pärnu Postimees+ kasutajatele.