BNS küsis, mis arvata sahinast, nagu läheks VF suursaadik NATO juures Dmitri Rogozin tagasi Venemaa sisepoliitikasse (nagu väidab Kommersant). Vastasin:
--------------------------
Esiteks ei soovita ma sedasorti sahinaid väga tõsiselt võtta. Venemaa praktikas on üsna tavaline, et sahistatakse ühte aga tehakse teist. Seejuures teadlikult ... sahinad tihtipeale ei sünni ise, vaid neid lastakse eri eesmärkidel käima.
Teiseks - kui see juhtukski, ei muudaks iseenesest Rogozini lahkumine midagi ei Vene-NATO suhetes ega ka Venemaa sisepoliitikas.
Venemaa saadik NATO juures ei ole iseseisev poliitikakujundaja, vaid sõnumi edastaja. Järelikult pidas Venemaa vajalikuks edastada justnimelt sellise sõnumi. Juhul kui nüüd konfliktne Rogozin vahetataks välja kellegi leebe ja koostöövalmi kodaniku vastu, siis see oleks juba teine sõnum. Kuid veelkord, Vene-NATO suhted pole sellised nagu nad on mitte Rogozini pärast, vaid Rogozin on lihtsalt selle suhte kehastus.
Venemaal endal aga poleks Rogozinil suurt midagi teha poliitilises mõttes. Olla üks paljudest "allaneelatutest" Rahvarindes pole just suurem asi perspektiiv. Küll aga võib ta saada mõne tubli poliitilise ametnikukoha, mis aga jällegi ei muuda ilma ega olusid.
Seega üldistades - ma ei pööraks sellele sahinale suuremat tähelepanu. Väärtus võiks olla ainult sellel, kui me teaks, kes pannakse Rogozini asemele saadikuks NATO juures.
No comments:
Post a Comment