Разбор полётов: Nobel ja Süüria

Seekord kõneks 2 teemat. Nobeli rahupreemia andmine Euroopa Liidule on esile kutsunud nii lihtsalt imestust kui lausa ilkumist, kui oma loogika selles ju on. Tuletage meelde, mis toimus Euroopas enne selle liigu loomist ja kujutage ette, mis toimuks ilma selleta.

Süüria konflikt kipub riigi piiridest välja ronima. Esiteks kannavad endas alati teatud ohtu põgenike vood, teiseks lisab toimuvale oma vürtsi kurdi küsimus ning kolmandaks on protsessi juba haaratud Türgi ja häält tõstavad ka Iraan ja teised.

Stuudios nagu ikka - Jevgenia Garanža, Harri Tiido ja Karmo Tüür. Kuulata saab kõneldut siin.

Leedu parlamendivalimistest

Ehkki parlamendivalimised pole veel kaugeltki läbi, küsis Vikerraadio (Toomas Luhats persoonis), mida senitoimunust arvata.

Kuulda saab saatelõiku siit, tekstina lugeda aga siit ... olgu noritud, et lahtikirjutus on väikeste eksitustega ... aga ju ma siis väljendusin ebaselgelt:) Nimelt mitte ei toimu ühemandaadilistes ringkondades valimine hiljem, vaid nendes on oodata teist vooru.
--------
pilt võetud siit

30. Venemaa veerandtund: Gruusia-Vene suhted

Add caption

30. Venemaa veerandtund: ABVKeskuse jutusaade (12.10.2012).

Teemaks Gruusia-Venemaa suhted. Gruusias hiljuti toimunud parlamendivalimiste valguses vaatleme kolme küsimust: missugune näib Gruusiast vaadatuna olevat Venemaa välispoliitika Gruusia suhtes; missugune on Gruusia enda poliitika Venemaa suhtes; mis võib reaalselt edasi juhtuda nendes suhetes?

Vestlemas Karmo Tüür ja George Khelashvili, Tbilisi riikliku ülikooli professor.
Salvestise pikkus 14:40, faili suurus ca 34 Mb.

Kuulda saab siin (nr.30 all)

Gruusia - kas tõesti kursimuutus?

Sõbra käekäigu pärast muretsemine on loomulik. Ainult et kas me suudame alati oma arvamustes ja soovitustes jääda omakasupüüdmatu kamraadi tasemele?

Gruusia hiljutised parlamendivalimised panid endast rääkima tublisti enam kui me tavaliselt seda teeme. Aga imestamiseks ja muretsemiseks oli ka põhjust.

Kolm küsimust

Esiteks ei tundunud senisel võimuparteil olevat alternatiivi. Opositsioon näis olevat lootusetult killustunud. Selle liidriks nimetatav mees (miljardär Bidzina Ivanišvili) näis absoluutselt oma ülesandeks mittesobiv – eraklike maneeridega ja Venemaa taustaga.

Kas osutus nüüd otsustavaks Ivanišvili põhjatu rahakott, ärimehelikud organiseerimisvõimed või ülilahke heategijana kogutud tohutu sotsiaalne kapital, igatahes suutis ta kirju ja omavahel kraakleva opositsiooni liita ühtseks jõuks. Vähemalt valimispäevaks.

Teiseks pani ette muretsema ja tagantjärele imestama valimispäeval toimunu. Opositsioon oli ette kindel valmis nö barrikaadidele ronima. Oldi enam-vähem kindlad, et niikuinii „nende võit varastatakse“ ning ägedamad kodanikud tahtsid juba ette kaklust alustada.

Kui hakkasid aga selguma valimistulemused, sündis järjekordne üllatus – senine võim mitte ainult ei klammerdunud oma positsiooni külge, vaid presidendi näol tunnistas oma lüüasaamist lausa enne lõplike tulemuste selgumist! Selliseks sünmduste arenguks poldud valmis ilmselt ei kodus ega väljas ... kerge hämmeldusega kiideti toimunut, omavahel küsides, et kuidas see kõik küll nii hästi välja kukkus?

Kolmandaks aga tekitab enim muret küsimus – aga mis saab edasi?

Ilmselgelt ei suuda parlamendivalimisteks kokku klopsitud opositsioon peale võitu oma näilist ühtsust säilitada. Kuid mis veider ... varjust liidriks tõusnud Ivanišvili ei plaanigi seda ühtsust säilitada, vaid teatab juba ette, et valimisliit peab parlamendis lagunema fraktsioonideks!

Kuid selle, tehnilisevõitu küsimuse kõrval vaevab vaatlejaid palju suurem ja põhimõttelisem: mis saab olema Gruusia arengutee? Lehepealkirjad kõmistasid kohe valimiste järel: „Gruusia valis muudatused.“ Kuid mis siis saab muutuda parlamendivalimiste järel?

Mis üldse saab muutuda?

Mul on au tunda ühte täiesti ebatüüpilist Gruusia politoloogi, kellega seda küsimust arutasin. Archil Gegešidze, vaikselt kõnelev ning tasakaalualt arutlev mees, vaagis talle omaselt poolt- ja vastuargumente ning tõdes, et olulisi muudatusi toimuda ei saa ning kohe kindlasti mitte välispoliitikas.

Kuigi Ivanišvili on oma varanduse kokku ajanud Venemaal, on ta nüüd demonstratiivselt oma sealsetest äridest lahti öelnud. Gruusia julgeoleku (sõjaväe ja politsei) ning vaimsete väärtuste (kiriku) heaks väga palju teinud mees on avalikult deklareerinud, et nn lääne-orientatsioonist ta loobuda ei kavatse. Ja kui ta isegi sooviks pöörduda näoga Venemaa poole, siis ei laseks seda juhtuda Gruusia rahvas, kelle jaoks on mõne aasta tagune sõda toiminud korraliku immunsus-süstina.

Sisepoliitikas lubab Ivanišvili mõistagi ajada nö sotsiaalsemat poliitikat, edenedada majandust jne, kuid seda lubavad enne valimisi kõik. Liberaalsusele pürgivas riigis on valitsuse võime midagi kohe ja kiirelt ära teha üsna ahtakesed. Kui Ivanišvilil õnnestub lahendada oma kodakondsusprobleem ja seejärel tõusta presidenditoolile, siis pole tolleks hetkeks presidendiametil enam neid volitusi mis on praegu Saakašvilil ning seega jääb Ivanišvilil reaalseid hoobi midagi kardinaalselt muuta veelgi vähemaks.

Peamine ei muutu

Peamine, mis ei muutu, on Gruusia rahvas ise. Sõnakas ja söakas, ei lase nad ühelgi valitsejal endale pähe istuda, vähemalt mitte pikaks ajaks. Seega võib oletada, et kui ei toimu vägivaldset sekkumist väljaspoolt, siis liigub Gruusia nii ehk teisiti selle mudeli poole, mis näib talle atraktiivsem.

Senikaua pole alust arvata, et tsivilisatsioonilises valikus pole grusiinid kahtlema löönud.

Gruusia valimispäeval toimunu on hea ninanips nii neile, kes proovisid tõestada, et paremat valitsust kui praegune ei saa Gruusial olla (sest opositsioonis on vastutustundetud hullud), kui ka neile kes rääkisid et hullemat valitsust ei saa olla (sest praegune klammerdub jõuvõtetega võimu külge).

Karmo Tüür
07.10.2012

-----

lugu ilmus Delfis

Разбор полётов: Gruusia, Jaapani-Hiina konfliktist ja "moslemite süütusest"

Uue hooaja esimeses eetris (3.okt) oli kõne all kolm teemat: Gruusia parlamendivalimised

Gruusiast rääkisime üsna põgusalt, kuna saate salvestuse hetkeks polnud tulemused veel teada. Kuid igatahes on parim see, et seni on kõik toimunud suhteliselt ladusalt ning Gruusia on edukalt demokraatia katsed läbinud.

Teine teema oli territoriaalsed konfliktid Hiina, Jaapani ja Lõuna-Korea vahel. Tegelikkuses on piirkonnas arusaamatusi veel peoga ning lisaks sekkuvad moel või teisel toimuvasse ka regioonivälised jõud. Vinduvate tülide vahtulöömine toimub regulaarsusega, mis kahtlasel moel langeb kokku valimistsüklitega.

Kolmandaks proovisime rääkida järjekordsest arusaamatust skandaalist islamimaailma äärealadel. Põhjuseks filmi nime kandev mannetu soperdis "moslemite süütus," mis ei vääriks vähimatki tähelepanu, kui selle ümber ei kütaks tuld eri masti äärmuslased.

Stuudios samad inimesed, kes juba aastaid: saatejuht Jevgenia Garanža, jutuajajateks diplomaat Harri Tiido ja politoloog Karmo Tüür.

Kogu saadet saab kuulata siit.

Gruusia demokraatiaeksamist

BNS küsis, mida arvata Gruusia valimistest.

------------ 

Politoloog: Gruusia läbis parlamentaarse demokraatia eksami edukalt

*TALLINN*, 2. oktoober, *BNS *- Opositsiooni võit Gruusia parlamendivalimistel tähendab võimu rahulikku üleandmist demokraatlikul moel ning võtab maha rahutuste ohu, samas toob see kaasa ka konflikti parlamendi ja ametiaega lõpetava riigipea vahel, hindas politoloog Karmo Tüür.

"[Gruusia parlamendi] valmistulemus on suurepärane, seda kolmes mõttes," ütles *Tartu* ülikooli politoloog Karmo Tüür BNS-ile. Esimese põhjusena tõi politoloog esile, et valimised toimusid ning toimusid korralikult, rahulikult ja edukalt. "Rikkumisi oli äärmiselt vähe," tõi ta esile. Tüür nentis ka, et täiesti ilma rikkumisteta valimisi "ei ole olemas", seetõttu on valimiste korrektne läbiviimine noore demokraatiaga Gruusias eriti hea tulemus.

"Teiseks, opositsioon, kes oli valmis barrikaadidele tõusma, saab võimaluse rahulikult võimule tulla. See on hiilgav tulemus, mis vähendab provokatsioonide ohtu," sõnas ta.

"Kolmandaks, võimu üleandmine saab toimuma mitte tänavatel, vaid rahulikult, normaalse parlamentaarse protsessi kaudu," märkis Tüür.

Samas tõi politoloog esile, et "olukord peidab endas viitsütikuga pommi".

Ta tõi kahe probleemina esile esiteks asjaolu, et võimul on vana konstitutsiooni alusel valitud president, ning uus opositsiooniline parlament. "See tähendab konflikte presidendi ja parlamendi vahel. Selline olukord kestab järgmiste valimisteni ehk presidendivalimisteni. Vaat need saavad tõepoolest olema huvitavad," sõnas politoloog.

Teise probleemina tõi Tüür esile Gruusia poliitika omapära, milleks on persoonikesksus. "Kuigi tegemist oli parlamendivalimistega, ei rääkinud keegi erakondadest, kõik rääkisid liidritest. See tähendab, et kogu Gruusia poliitiline mõtlemine on persoonikeskne," sõnas Tüür. Ta tõi esile ka asjaolu, et opositsiooniliider Bidzina Ivanišvili ei osalendud ise valmistel.

"Poripilv, mis lüüakse presidendivalimiste kampaania ajal Bidzina Ivanišvili ümber üles, saab olema ikka väga must," sõnas Tüür.

Hinnates Venemaa rolli Gruusia valmistel, sõnas Tüür, et seda on raske kommenteerida. "Me ei tea, kui palju suutis Venemaa mõjutada valimiste käiku," nentis ta. "Kindlasti üritas Venemaa mõjutada valimiskliimat, seda kasvõi regioonis läbi viidud sõjaväeõppustega," sõnas Tüür. Samas märkis ta, et selline mõjutamine võis valimistulemusi mõjutada mõlemas suunas.

"Praeguse seisuga on Venemaa rolli rõhutamine meiepoolne ülevõimendamine," sõnas Tüür.

Gruusiaparlamendivalimistel juhib esialgsetel andmetel miljardär Bidzina Ivanišvili opositsiooniliit, edastas keskvalimiskomisjon. Kui kokku oli loetud 47,9 protsenti häältest, oli Ivanišvili kuueparteiline koalitsioon Gruusia Unistus kogunud 54,1 protsenti ja president Mihheil Saakašvili valitsuserakond 41,03 protsenti häältest.

Ükski ülejäänud 14 nimekirjast viieprotsendist valimiskünnist ei ületa. Kolmandal kohal on 2,08 protsendiga Georgi Targamadze juhitud Kristlik-Demokraatlik Liikumine.

Ivanišvili kuulutas opositsiooniliidu võitu pärast esimeste lävepakuküsitluste selgumist esmaspäeva õhtul. Pärast 2003. Aasta roosirevolutsiooni võimule tulnud president Saakašvili tunnistas teisipäeval valimiskaotust ning kinnitas valitsuserakonna minekut opositsiooni.

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) vaatlejad kinnitasid teisipäeval, et Gruusia parlamendivalimised olid puudujääkidest hoolimata "oluliseks sammuks" selle riigi demokraatia arengus.

Valimistel osales ligi 2,2 miljonit grusiini ehk 60,8 protsenti hääleõiguslikest kodanikest, täpsustas esmaspäeva hilisõhtul keskvalimiskomisjon. 2008. aasta parlamendivalimistel oli aktiivsus 53,9 protsenti.

Pärast Saakašvili ametiaja lõppu 2013. aastal jõustuvad põhiseadusmuudatused, mis annavad parlamendile ja peaministrile rohkem võimu ja kahandavad presidendi volitusi.

Gruusia valimiste eelõhtul

Ehkki täna toimuvad Gruusias parlamendivalimised, on tähelepanu koondunud pigem kahele persoonile - positsiooni poolt senine president Saakašvili ja opositsiooni sümbolisikule miljardär Ivanišvili. Päev enne valimisi küsis ERR ka minu arvamust asjast, mida saab lugeda siit.