Kõigil meil meeldib tagantjärele tarkadena seletada, miks midagi kas juhtus või ei juhtunud. Seejuures on seletajal ees enesekindel nägu, justkui ta oleks kõike seda juba ette teadnud.
Samal ajal ütleb enamik: "Prognooside tegemine on üks tänamatu töö." Enamasti peidetakse selle väljendi taha oma argust. Julguse puudumist eksida. Sest kui sa midagi ütled, või veel hullem kirja paned, siis saab sind hiljem näpuga torkida ja õiendada, et miks sa siiski kõike päris täpselt ette ei näinud.
Minu arvates on prognooside tegemine üks väheseid teadmiste kriteeriumeid. Kui sa suudad protsesside kulgemist ette aimata ning nendeks valmis olla, siis on su teadmised midagi väärt. Kui ei suuda, siis ka pole. Nii lihtne see ongi. Ning see ongi asjaolu, miks enamik ametnikke ja poliitikuid väldivad prognooside tegemist.
Esimest korda panime oma "grupiviisilise" nägemuse Venemaa tulevikust kirja 15 aastat tagasi ehk siis aastal 1999 ning kirjutasime 2000.aasta kohta. Nüüd on siis teie ees prognooside kogumik 2014.aasta kohta. Kirja pandud 2013.a novembris ja detsembri esimestel päevadel. Osa prognoose on juba jõudnud täituda (nt meediamaastiku jõuline ümberkorraldamine riikliku propaganda kasuks), osa täitub ilmselt varsti (nt Eesti-Vene piirileppe allkirjastamine).
Kel huvi, loeb lähemalt siit
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment