Hübriidsõjal on palju nägusid. Üks nendest on infosõda, mis võimaldab sind rünnata nii, et sa ei pane rünnakut tähelegi. Ja oma kaotusest saad sa heal juhul aru alles tagantjärele.
Viimasel ajal on aktiveerunud kõikvõimalikud sotsiaalmeediakanalid, mis tegelevad klassikaliste infooperatsioonidega. Peamiselt külvatakse sind üle positiivsete emotsioonidega. Väikesed huumoripalakesed, populaarsed laulukesed, armsad kassipildid ja sinna sekka ka ideoloogilised sõnumid. Paremini või halvemini maskeeritud.
Siia loo juurde lisatud pildike on üks parimaid. Nende jaoks, kes keelt ei valda: „Minu lemmikfilmid on nõukogude omad. Minu lemmikmultikad on nõukogude omad. Minu kangelane on nõukogude armee. Minu kodumaa on Nõukogude Liit.“
No kas pole armas. Rõhumine üdini positiivsetele mälestustele ja lapsepõlvele. Isegi kui laps kasvab üles vanglas, siis tagantjärele tahab ta ikkagi mäletada sellest vaid positiivset. See on meie aju alateadlik kaitsemehhanism. Selles pole midagi head ega halba, see lihtsalt on nii.
Üdini positiivne ja selgelt ideoloogiline sõnum. Peate sellist mõtlemist ülepingutatuks? Mõelge uuesti. Mõelge selle üle, et „infosõda võimaldab sind rünnata nii, et sa ei pane rünnakut tähelegi. Ja oma kaotusest saad sa heal juhul aru alles tagantjärele.“ Vabandage enesekorduse eest :)
-------
Muuseas, ööpäeva jooksul tekkis sellele pildile 734 „laiki“ ja 134 jagamist.
-------
Erandkorras ma ei hakka viitama, kuskohast pilt pärit on. Nonde kanalite reklaamimisega ma ei tegele.