Hübriidsõjal on palju nägusid. Üks nendest on infosõda, mis võimaldab sind rünnata nii, et sa ei pane rünnakut tähelegi. Ja oma kaotusest saad sa heal juhul aru alles tagantjärele.
Viimasel ajal on aktiveerunud kõikvõimalikud sotsiaalmeediakanalid, mis tegelevad klassikaliste infooperatsioonidega. Peamiselt külvatakse sind üle positiivsete emotsioonidega. Väikesed huumoripalakesed, populaarsed laulukesed, armsad kassipildid ja sinna sekka ka ideoloogilised sõnumid. Paremini või halvemini maskeeritud.
Siia loo juurde lisatud pildike on üks parimaid. Nende jaoks, kes keelt ei valda: „Minu lemmikfilmid on nõukogude omad. Minu lemmikmultikad on nõukogude omad. Minu kangelane on nõukogude armee. Minu kodumaa on Nõukogude Liit.“
No kas pole armas. Rõhumine üdini positiivsetele mälestustele ja lapsepõlvele. Isegi kui laps kasvab üles vanglas, siis tagantjärele tahab ta ikkagi mäletada sellest vaid positiivset. See on meie aju alateadlik kaitsemehhanism. Selles pole midagi head ega halba, see lihtsalt on nii.
Üdini positiivne ja selgelt ideoloogiline sõnum. Peate sellist mõtlemist ülepingutatuks? Mõelge uuesti. Mõelge selle üle, et „infosõda võimaldab sind rünnata nii, et sa ei pane rünnakut tähelegi. Ja oma kaotusest saad sa heal juhul aru alles tagantjärele.“ Vabandage enesekorduse eest :)
-------
Muuseas, ööpäeva jooksul tekkis sellele pildile 734 „laiki“ ja 134 jagamist.
-------
-------
Erandkorras ma ei hakka viitama, kuskohast pilt pärit on. Nonde kanalite reklaamimisega ma ei tegele.
2 comments:
alljärgneva kommentaari jätsin ma gruppi ENSV - Nostalgiline Nöukogude Eesti, seoses vastava ülespanekuga Teie bloggist...
tundub, et Karmo Tüür isegi ei saa aru, millest ta kirjutab ja mida hoiatab!... igal inimesel võib olla mingi nostalgia... inimesel võib olla ka siis mingi nostalgia elust ja kodust, kui see elu ja kodu on olnud vangla ehk armee... vanasti oldi sõjaväes 25 aastat järjest!
kuid väga paljudele oli see vaatamata kõigele elus huvitavamaid ja tähtsamaid perioode, hiljem aga ennolematu mälestuste ja nostalgia kogum... Karmo Tüüril puudub respekt inimeste suhtes, seega ei tohiks ta ka üldse sõna võtta teemal sovjetinostalgia...
nõukogude liidus ENSV s kasvas ju üles mitte üks põlvkond, vaid mitmed põlvkonnad... Karmo Tüüri arvates ei tohiks siis neil inimestel olla mingeidki mälestusi, meenutusi, nostalgiat ei lapsepõlvest, koolist, ega tööst, asjadest, toidust jne... ehk arvab Karmo Tüür, et nendel inimestel ei olnudki midagi, mida mäletada ja meenutada... ja siin tulebki vastus, et õnneks on ja palju rohkem, kui Karmo Tüür endale ette suudab kujutada... elu oli 1000 korda mitmekülgsem, inimesed arenenumad, sest pidid ise mõtlema ja leiutama... kardan väga hoopis, et Karmo Tüüril pole küll vist aastate pärast midagi eriti nostalgitseda, kuid loodan, et siiski on...
Post a Comment