Säherduse lolluse peale võiks ainult ohata ja loo lõpetada, kuid mulle tundub, et siin on siiski piisavalt õpetlikku, millest teha lühikokkuvõte ja mingi järeldus.
Esiteks see, et elanikkonna ettevalmistamine (järjekordseks) sõjaks algab justnimelt sellise fooni loomisega. Rääkimisega, et tulevane rünnakuohver on tegelikult agressor ja et sellele ähvardusele tuleb vastu hakata.
„Me lihtsalt oleme sunnitud reageerima“ – mäletate seda Moskva sõnumit, mis käis koos sissetungiga Gruusiasse 2008.a ja Ukrainasse 2014 ja 2022 aastatel. Nii et mitte märgata taolisi sõnumeid oleks lühinägelik.
Sõnumikandja valik
Teiseks on sõnumikandja mõnikord sama oluline kui sõnum ise. Ajaleht Komsomol’skaja Pravda (KP), milles seesinane tekst ilmus, on üks populaarsemaid Venemaal. Tõsi küll, ta on selles ederivis alles viiendal kohal, kuid neli eespoolset (nagu näiteks Vedomosti, Rossiiskaja Gazeta jt) on pigem eliidile suunatud, ametlikku ja äriinfot kandvad.
KP on aga selles rivis esimene poolkollane väljaanne, millel on oma harukontorid / väljaanded kõigis regioonides, korralik veebilevi ka sotsiaalmeedias ja ka kõva tsiteeritavus-indeks. Kui mingi tekst ilmutatakse nt Rossiiskaja Gazeta’s, siis selle auditooriumiks on võimu toiteahela ülakorrustel olevad inimesed ja ka välis-auditoorium, KP on aga suunatud sisse ja massidesse.
Kas nimetada seda nüüd päris-ajakirjanduseks või propagadatoruks, milles kõik olulisemad publikatsioonid kas tulevad otse presidendi hiigeladministratsioonist või siis vähemalt kooskõlastatakse kuraatoritega, pole hetkel niivõrd oluline. Peamine on lihtsalt meeles pidada, et sõltumatu ajakirjandus eksisteerib vene inforuumis kas eksiilis või siis niivõrd madala tasemega / väikese lugejatearvuga kanalites, et need pole siseinfo mõttes olulised.
Kolm stsenaariumit
Artikli sisu on ekspertarvamuste baasil kokku kirjutatud kolm stsenaariumit, mis olla Euroopa sõjardite laual.
Esiteks Kaliningradi kaaperdamine. Selle stsenaariumi peamine võlu on see, et lugejale jäetakse mulje: „tegelikult on kõik samasugused vargad ja valetajad, kui vähegi võimalik, tahavad ka nemad meie küljest tükke rebida, nii nagu meie Krimmi kaaperdasime“.
Ja et kui verejanulised läänlased hakkavad Kaliningradi ründama, siis vene pool on „lihtsalt sunnitud omadele appi minemiseks ründama läbi Suwalki koridori“. Kaliningradi olevat aga eurooplastel selleks, et lammutada Venemaa ja lagundada see väikesteks riikideks, mille ressurssidele siis käpp peale panna.
Loogikalõtkud
Missugune on küll loogiline seos võimalik Kaliningradi kaotuse (mille kuuluvus on Venemaale niigi vaieldav) ja ülejäänud impeeriumi lagunemise vahel, ma aru ei saa. Aga see lugu ongi suunatud sisetarbijale, nagu juba öeldud.
Teiseks Moldova muutmine uueks sõjaliseks platsdarmiks. Venemaa vastu. Ja et sellele ohule vastuseismiseks Venemaa on jällegi „lihtsalt sunnitud“ murdma läbi Odessast ja muust teele jäävast, et kohtuda rinnutsi kuri-NATOlastega, kes küll ei kavatse Moldovat oma liikmeks ära võtta, vaid lihtsalt kurjalt ära kasutada.
Kolmandaks vastasseis Arktikas. Sellesse stsenaariumisse on kuidagi sisse õmmeldud ka Soome vastuvõtmine NATO liikmeks, selleks et rünnata Piiterit. Kus see loogiline lõtk on, ärge jällegi minu käest küsige. Lisaks nendivad loo tarvis küsitletud eksperdid, et see stsenaarium on kõige nõrgem, kuna siin piirkonnas on üheks võtmetegijaks Hiina, kellega Läänel polevat mune ega ressursse piike murda.
Sõnum – pikk sõda on vältimatu
Kordan lõpetuseks seda, et taolised tekstid on mõeldud mitte tõsiseks analüüsimiseks, kuivõrd teadmiseks, missuguse sõjapiltide maalimisega Moskva oma rahvast toonuses hoiab. Peamine sõnum – kuri Lääs plaanib alles alustada suurt sõda Venemaa vastu ning sellele vastuseismiseks on vaja mobiliseeruda. Veel pikki aastaid ja järjest tõsisemalt.
Tõlkides kõik selle ühte lihtsasse lausesse – Venemaa presidendi meeskond üritab veenda omaenda rahvast, et pikk ja suur sõda on vältimatu ja et Venemaa on valmis seda pidama, sest näeb vainlase plaane juba ette läbi.
---
lugu ilmus siin
No comments:
Post a Comment