Wednesday, June 27, 2007

Venemaa ja kliimasoojenemine

Kas globaalne soojenemine on inimtegevuse tagajärg või pole inimese roll siin suurem kui kärbsemustal keset keisrihärra pilti, pole selge. Kuid üks mis kindel, kliima soojeneb ja see puudutab meid kõiki. Eesti oma mõõduka kliimaga keset parasvöödet jääb tõenäoliselt suhteliselt samasuguseks ka edaspidi, enam kannatavad kuumemad ja külmemad alad.

Venemaa on selles mõttes äärmuslikes oludes. 60% riigi territooriumist katab igikelts ehk siis pinnas, mis ei sula ka suvel põhjani lahti. Aasta keskmise temperatuuri tõusmine kasvõi mõne kraadi võrra muudab aga pilti kõvasti.

Plussid
Vene poliitikud kipuvad eesotsas president Vladimir Putiniga, rõhutama asja positiivset külge. Et kütma peab edaspidi vähem ja põllumajanduses läheb olukord kergemaks. Ja Põhjamere sulamine avab uue laevatee võimaluse. Kõik need kokku suurendavad Venemaa konkurentsivõimet.

Nii ta ju on, kasu näikse tõusvat kõvasti. Ainuüksi kütte-kulude pealt võib Venemaa 2050.aastaks kokku hoida 10-20% energiat. Ja see on kõva sõna. Põllumajanduseks kõlbulik ala suureneb, lõunapoolsetel aladel võib hakata kasvatama paremaid kultuure ja saama mitu saaki.

Põhja-meretee avamine võimaldab kokku hoida ülipikkade ja –kalliste torujuhtmete rajamise arvelt. Selle asemel, et venitada raudteid ja torusid Siberist Euroopasse, saab maavarad viia lähimasse sadamasse ja toimetada odavalt ning väiksemate kadudega tarbijani.

Miinused
Kuid nagu igal asjal siin ilmas, nii ka soojenemisel on mitu mõju ja kõik ei ole mitte ühtviisi kasulik.

Venelased on välja töötanud tehnoloogiad, mis võimaldavad neil enam-vähem toime tulla käreda pakase ja igikülmunud maaga. Mis aga saab siis, kui see maa jalge all sulama hakkab? Majad, teed ja torud ei pea sellisele kõikumisele vastu. Mõne hoone lagunemine ei loksuta Venemaal suurt kedagi. Teede kehv seisukord ei tule ka erilise üllatusena. Kuid kui maa alla või peale rajatud torujuhtmed rebenema hakkavad, on kahju suurem kui kahanevad müügitulud.

Põllumajandusmaa võib hoopis vastupidi ennustatule mitte laieneda, vaid väheneda. Lõunapoolsetel aladel on juba niigi veevarustusega häireid, ilma soojenedes muutub asi ainult hullemaks. Põhjapoolsed alad küll sulavad, kuid muutuvad väga-väga pikkadeks aegadeks soomülkaks. Metsapiir nihkub põhja poole, võimalik et kuni 1000 km.

Kauged mõjud
Viimasel ajal ilmunud erinevates selle-teemalistes kirjutistes jäetakse aga sootuks tähelepanuta üks meie jaoks kauge, kuid Venemaa jaoks tähtis asjaolu.

Mida aeg edasi, seda suuremaks muutub hiinlaste surve Siberile. Mandri-Hiinas loivab laia sammuga ringi uus koll – ökokatastroof. Mida kehvemaks muutuvad elutingimused Hiinas ja mida soojemaks läheb Siberis, seda suuremaks muutub ahvatlus kolida ümber. Hiina talupojale pole ju alustuseks palju vaja – lapike kõlblikku pinnast toidab ära terve pere.

See, mis võib esmapilgul näida lihtsa ja loomulikuna – sööti seisev maa võetakse kasutusele – on aga venemaalastele kui tuline ora hinges. Kuidas suhtutakse võõrastesse, aga ettevõtlikesse, selle näiteid pakub igapäevane ajakirjandus küllaga. Olmekonfliktidele ja labasele rassivaenule lisandub aga suisa geopoliitiline mure ... kuidas vältida „ühtse ja jagamatu” libisemist võõraste kontrolli alla.

Karmo Tüür
23.06.2007

3 comments:

Aro said...

Artikli Venemaa osa peale saan ainult pead noogutada, aga ma siiski arvasin, et kliimasoojenemise põhjustatus inimtegevusest on, Endel Lippmaad välja arvates (aga ta väidab ka et tuuleenergia peatab maakera pöörlemise, nii et see selleks) üsnagi üksmeelselt tõestatud (vt. IPCC 2007. aasta raport jpm)

Lihtsalt väike isiklik kiiks südamel:P

Aro said...

link kah siia juurde: http://en.wikipedia.org/wiki/Scientific_opinion_on_climate_change

KT said...

see on tore, kui midagi siin segases maailmas selge ja kindel on ;)