Lužkov: mitte mille eest, vaid mille jaoks?

Kuu aega tahasi kirjutet lugu ilmus nüüd KesKus veergudel, sestap olgu ka siin ära toodud.

------------------

Lužkov: mitte mille eest, vaid mille jaoks?

Enamik vaatlejaid kipub keskenduma küsimusele, et "mille eest Lužkov maha võeti?" Kas ta ehk ei jaganud rahasid nendega kellega vaja? Või siis kippus toetama valesid jõude? Või ehk tõesti sattus Venemaa praeguse presidendi Dmitri Medvedevi meelepaha alla ja peaministristunud Vladimir Putin ei suutnud teda enam kaitsta?

Soovitan katseks püstitada küsimuse teisiti. Ehk siis: "mille jaoks Lužkov maha võeti?" Vene keeles siis mitte "za što?", vaid "dlja tševo?"

Seletamisega alustan pisut kaugemalt – Venemaal on praegu hädasti vaja olla sõber läänega. Sõprus pole eesmärk omaette, vaid vaja on lääne raha ja tehnoloogiaid. Ilma nendeta on juba järgmise aasta Venemaa eelarve sulaselge bluff.

Kui jälgida kasvõi propagandakanalit Russia Today, siis matrana korrutatakse, et lääne investorid otsivad meeleheitlikult uusi arenevaid turge ning et olemasolevad variandid ei suuda hulkuva raha massi kuidagi rahuldada.

Nüüd aga pakub korraga Venemaa väljapääsu - arenev, avatud, moderniseeruv Venemaa. Skolkovo (Venemaa Räniorg) ja muu sihandne.

Kuidas aga veenda, et Venemaa on jälle kord uus ja ahvatlev? Selleks tuleb muuta kuvandit.

Senine vene kuvand läänes on küll salapärane nagu muistegi, kuid kaugeltki mitte turvaline. Kagebiitlik Putin sobis küll selleks, et tuua lagunev riik välja Jeltsinlikust smutast. Kuid avatud ja moderniseerumis-alti riigi maine loomise jaoks sobib pehme ja intellektuaalne Medvedev enam.

Kuidas nüüd aga veenda läänt ja sedasama pelglikku (riski-)investorit, et oma rahakohvrid võib Venemaale tuua? Et Medvedev pole mitte "raudse" Putini käpiknukk, vaid uus ja otsustusvõimeline liider? Selline juht, kes suudab kaitsta investorite raha ja tagada samas riigi stabiilne areng.

Üheks vanaks ja kontrollitud meetodiks kuvandi muutmisel on nö sümbolfiguuridest vabanemine. Moskva senine linnapea Juri Lužkov sobis selleks paremini kui keegi muu. Korruptiivse äri kehastus, vanade võimude kaitsealune ja muidu isake. Keegi ei julge ju ometigi teda puutuda - mõelda vaid, mida too kõike teab ja suudab!?

Kuid näe, Medvedev julgeb! Laseb korruptsiooni kehastuse lahti nagu nalja, kartmata kedagi ega midagi. Usalduse kaotus kõigepealt, sõltumatu uurimine seejärel.

Ühesõnaga - Venemaa muudab oma imagot. Kilbi ja mõõga (Putin) asemel võetakse kätte reha ja labidas (Medvedev). Asutakse Venemaad puhastama, võtmaks vastu kalleid külalisi.

Muuseas, arvan, et sellega kaasneb ka nö uus NEP (omaaegne uus majanduspoliitika). Või siis uus stolõpinlike reformide ajastu. Väike-ettevõtjail lastakse õitseda, raha ja rasva koguda. Ei välista sedagi, et imagomuutmise käigus vahetatakse välja ka võimupartei. Üha enam KPSS'istuva Edinaja Rossia asemel tõstetakse võimule uus moodustis. Kuid see on juba teine jutt.

Muidugi, kogu selle idülli juures ei maksa unustada, et kõik võib taas muutuda. Investoritel võidakse küll lasta maa katta dollarikihiga, kuid seejärel saab imelihtsalt käsi plaksutada ning pelglikud läänlased lendava laiali nagu vareseparv. Dollarid ja investeeringud jäävad aga enamasti

maha.

Kogu loo mõte on lühidalt järgmine. Venemaa mõtestab ümber oma rahvuslikke huve. Senise nö miinimumprogrammi ehk ellujäämise (riigi säilitamise) asemele on päevakorral järgmine – areng. Selle töö jaoks on aga vaja uusi töövõtteid ja -riistu. Ja samuti usku arenemisvõimesse. Lužkovi mahavõtmine on selle usu süvendamiseks piisavalt hea vahend.

Karmo Tüür
02.10.2010

-----

PS - sama lugu ilmus ka vene keeles ajalehes DzD.