kolleeg küsis, mina vastasin. küsimused Prantsusmaa - Venemaa laevatehingust. minu vastused:
--------------
Alustuseks tuleb arvestada tõenäosusega, et see müügitehing võib ikkagi pooleli jääda. Väidetavad erimeelsused hinna osas (müüja soovivat ligi 10% kõrgemat hinda kui VF on valmis maksma - 1,15 mlrd USD 980 mln USD asemel) ning veidrad kumud vallandamistest vene merevägede juhtkonnas võivad viidata tõsistele probleemidele.
Samas pole hind siinkohal siiski määrav faktor, ilmselt on Venemaa valmis maksma vajaduse korral rohkemgi. Tegu on siiski mitte lihtlabase ostu-müügitehinguga, vaid tipptasemel käiva poliitilise kauplemisega.
Juhul kui müük lõpuks tõeks saab ja Venemaa käsutusse satuvad tippklassi dessantlaevad, siis muutub jõudude tasakaalus nii mõndagi. Seda küll mitte nö suures, strateegilises plaanis, kuid taktikalistes operatsioonides võivad need alused anda Venemaa Föderatsioonile suuri eeliseid.
Kas siit peaks tegema mingeid põhjalikke muudatusi oma ohuhinnangutes nt Balti riigid ja Gruusia? Siin pole võimalik anda ühest hinnangut. Endise mereväelasena võin väita, et nii Lääne- kui Must meri on sõjatandrina Venemaa jaoks üsna lootusetud - liiga lihtsalt suletavad väinu kontrollivate NATO liikmesriikide poolt. Teisalt aga tuleb kaitseplaneerijatel kaldakaitse võimekus kindlasti üle vaadata.
Kuhu ja milleks siis võib Venemaa neid laevu pruukida? Ühe võimaliku rakenduskohana nähakse Vaikse ookeani, lahendamaks nö Kuriilide probleemi. Teise ja suurema/olulisema tandrina aga Põhja-Jäämere ehk Arktika piirkonda. Tugevdatud kerega helikopterikandjad saavad tugevdada Venemaa kohalolekut üha olulisemaks muutuvas piirkonnas.
Üldistatult - juhul kui müük tõepoolest toimub, suureneb mitte niivõrd Venemaa üldine sõjaline võimekus, kuivõrd heidutusvõime. Seda võib aga lugeda piisavaks eduks Moskva jaoks, mille nimel tasub tõsiselt pingutada.
------------
vastused ilmusid jupiti TBT veergudel
No comments:
Post a Comment