BNS küsis, mina vastasin:--------------
Harvaesinev üksmeel ei muuda üldpilti Eesti-Vene suhetes.
Eesti Vabariik ja Venemaa Föderatsioon on sattunud ootamatult nö ühele poole barrikaadi. Mõlema riigi kodanikud, lendurid Aleksei Rudenko ja Vladimir Sadovnitshi on Tadžikistnis kohtu all ühe ja sama süüdistusega - ebaseaduslik piiriületus ja salakaubavedu.
Kuna süüdistused on tõsised, kohtuasja taust äärmiselt segane ja esialgne otsus ootamatult karm, siis on kogu lugu kommenteerida keeruline, eriti õiguslikust aspektist.
Märkimisväärne on aga olukord, kuhu oleme koos Venemaaga sattunud. Mõlemad pooled on esialgu hoidnud oma kodanike kaitsmisel madalat profiili, kuid nüüd, kohtuotsuse selgudes avaldavad nii Tallinn kui Moskva protesti ning paluvad oma kodanikke välja anda.
Ühest küljest pole siin midagi üllatavat, kuna ka näiteks omavaheliste piiririkkumiste lahendamises ja muus sisulise piirialase koostöö mõttes toimib kõik niigi ladusalt. Teisest küljest aga domineerib suhtumises ja uudiste pealkirjades pigem vastasseis kui koostöö.
Loota, et praegune Tadžikistani juhtum midagi suures plaanis muudab, pole ilmselt alust. 2008.a oleme me ju midagi ligilähedaselt sarnast juba läbi teinud, siis kui Somaalia lähistel sattusid pantvangi nii Eesti elamisloaga kui Venemaa kodanikud. Ka siis ajasid kaks välisministeeriumit ühist asja.
Positiivsed uudised ei jää aga enamasti kauaks meelde. Nii läheb ilmselt ka seekord. Olgu konkreetse Tadžikistani kohtuasja lahend milline tahes, pole ette näha Eesti ja Venemaa vaheliste suhete süsteemsete aluste muutumist.
Karmo Tüür 10.11.2011
No comments:
Post a Comment