Kuritöö ja kahetsus?

Saksa presidendi Joachim Gauk avaldus sellest, et Venemaa peaks patte kahetsema, tekitas tuliseid reaktsioone. Ukraina ajaleht avaldas antud teemal samuti teravas toonis artikli ning palus mh kommentaari ka minult.

Lühidalt minu vastus - ühest küljest on pattude tunnistamine vajalik, kuid teisal kahjustab see Venemaa rahvuslikke huve, nii vähemalt arvavad praeguse Venemaa ideoloogid. Iga riik vajab alusmüüte, Venemaa oma tugineb "suure võidu" ideel ning on tihedalt seotud Nõukogude liidu, sovjetliku režiimi jms meemidega. Igasugust (enese-)kriitikat sel teemal peetakse seda müüti kahjustavaks, mitte puhastavaks. Nii et praegune Venemaa pole Saksamaa presidendi soovitatud patukahetsuseks valmis.

Lugu ennast ja kommentaare sinna juurde saab lugeda siit.

Piirileping ja kaasmaalased

Ajakirjanik püstitas huvitava küsimuse - miks piirilepingu teema ei eruta siinseid venekeelseid inimesi, samas kui eestikeelne meedia seda nii elavalt arutab?

Minu vastus on väga lihtne: eestlaste ja Eesti riigi jaoks on on see küsimus olulineosa meie rahvuslikust ja riiklikust identiteedist (Eesti kui mitte-Vene), venekeelseid inimesi see aga tõepoolest ei puuduta.


Pikemat kirjutist koos teiste intervjueeritute vastustega saab lugeda siit, lugu peegeldus ka venekeelses PM's.

Navalnõi veidravõitu kohtuprotsess

Navalnõi juhtumis võib vaadelda kolme eri aspekti, mis omavahel haakuvad üsna nõrgalt, kuid näitavad üsna ilmekalt kätte Venemaa nn juhitava demokraatia keerdusoleku. Nö mudeldemokraatias on asi lihtne - kes saab rohkem hääli, see ka valitseb. Igasugustes demokraatia derivaatides muudavad selle lihtsa pildi keeruliseks nii nn realpolitik, telgitagused mängud ja lihtlabane hämamine.

Esiteks Navalnõi kohtu alla andmine kui selline. Tegemist on veidral moel Hodorkovski juhtumi analoogiga. Võim annab vastu näppe nendele, kes julgevad liiga iseseisvalt poliitikasse ronida, võime kritiseerida või võimulolijate huve kahjustada.

Veidravõitu kohtuotsus, kus süüdistaja nõuab alul karmimat karistust (nõuti 6 aastat), leebema kohtuotsuse järel (mõisteti 5 aastat) hakkab korraga kaeblema kohtu liigse karmuse üle ning nõuab Navalnõi allkirja vastu vabastamist, räägib kohtu ja prokuratuuri sõltuvusest ülevalt tulevatest korraldustest. Nö kollektiivne Putin on Navalnõi juhtumi osas lõhenenud, üks pool toetab karmi kätt, teine poliitilist manööverdamist. Navalnõi kõrvalejätmine Moskva linnapea valimistest delegitimiseerib kogu protsessi, ehkki valimiste tulemus on niikuinii ette selge.

Opositsiooni reaktsioon ja võimalik edasine asjade kulg sõltub samuti kohtuotsuse karmusest. Kui Navalnõi jääb vabadusse, ei saa ta kunagi olema "kogu opositsiooni kandidaat" - kaugeltki mitte kõik Putini-vastased pole Navalnõi pooldajad. Kui Navalnõi aga kinni läheb, muutub ta samasuguseks märgiliseks süsteemi ohvriks nagu on Hodorkovski, Magnitski või Pussy Riot.
-----------
Arvamus ilmus ERR portaalis