Moskva tegi Eestile kõneka kingituse - 24.veebruaril alustas Eestis ametlikult tööd Sputniku nimeline nähtus. Ajakirjanduselaadne toode, kui nii võib öelda.Kui jätta kõrvale kõik hinnangulised momendid, siis peamine argument Sputniku mitte-tõsiselt-võetavuse osas on järgmine: tegemist on anonüümkirjade kogumiga. Lugudel pole autoreid, teada pole isegi toimetuse koosseis. Kohati sügavasse sarkasmi laskuv tekst (nt Javelinide soetamise kohta) ei kvalifitseeru mingil moel uudiseks (uudise puhul on aktsepteeritav teksti sissetippijat mitte nimeliselt mainida).
Teades seda, et tegu on Kremli praeguse meeskonna peamise väljapoole suunatud inforelva RT filiaaliga, ei ole võimalik Sputnikut teistmoodi nimetada kui naaberriigi tööriist. Ja see tööriist toimetab nüüd siin ja eesti keeles, segades osavalt neutraalset infot, kerget meelelahutust ja otsest propagandat.
Kõigest sellest sai räägitud Ameerika Hääle venekeelsele toimetusele, lugu saab lugeda siit.
Vastates juba ette võimalikule vastuküsimusele - "Kas siis Ameerika Hääle venekeelne väljaanne pole samasugune propagandatoru?" - siis vastus kõlab "ei ole, kuna kasvõi kõnealusel lool on juures seda kokku kirjutanud ajakirjaniku nimi!" Ja see ajakirjanik küsitles eksperte, kellel on ka nimed: antud juhul siis Erkki Bahovski, Ilmar Raag ja Karmo Tüür
---------
pilt võetud siit
---------
vabandage, aga ma ei viita antud loos Sputniku enda lehele, kuna ei soovi seda kontorit reklaamida. Soovija leiab vastava lehekese ise hõlpsasti üles.
1 comment:
Võiks justkui nõustuda, kuid.
Kuidas siis jääb läänemaailmas hinnatud ja kindlasti tõsiseltvõetava ajalehe The Economistiga? Artiklite autorite nimesid ei lisata ühelegi artiklile.
Post a Comment