Missugused õunad on maitsvamad – kas kollased või need mis on poest ostetud? Kas munad on ovaalsed või odavad?
Absurdsed küsimused? Niimoodi ei saa võrrelda, selline hinnanguskaala pole ei toimiv ega arusaadav? Aga öelge palun, miks me neelame rahumeeli alla samalaadseid lollusi, kui asi puudutab poliitikat? Seetõttu kuulutan välja politoloogilise mässu 😊
Parem-vasak jaotus ei ole ühemõtteline
Raske on ette kujutada (välis-)poliitilisi arutelusid või kirjutisi, kus ei jookseks läbi stampväljendeid: parempoolne ja vasakpoolne. Kõik noogutavad selle peale targa näoga ja jutt jookseb edasi. Kas me aga saame üldse aru, millest me räägime?
Ajalooliselt on asi selge – Prantsuse revolutsiooni ajastul kujunenud jaotus rääkis lihtsat keelt. Need kes toetasid et asjad jääks nii nagu nad olid (ehk toetasid kuningat) istusid paremal. Kes tahtsid muudatust (ehk toetasid revolutsiooni) vasakul. Arusaadav ja lihtne. Alalhoidjad ja muutjad.
Majanduse mõttes on paremal need kes tahavad riigi võimalikult vähest sekkumist, vasakul aga riiklike regulatsioonide pooldajad. Jällegi lihtne kaksikjaotus – vähem riiki vs rohkem riiki.
Rahvusluse mõttes jäävad paremale need, kes pooldavad nö suletud rahvuslust ehk omade kaitsmist. Vasakule avatud rahvusluse või siis suisa kosmopoliitsuse/internatsionaalsuse toetajad.
Taolisi mõõdikuid, mis võimaldaks lahterdada nähtusi ja ideid vasak-parem skaalal, on veel mitmeid, kuid piirdugem praegu nendega.
Akadeemiline lihtsustus vs päriselu
Teadusloomes on taoline kaksikjaotus äärmiselt õige, lihtne ja seeläbi toimiv. Võtad mingi mõõtme ja annad talle 0 ja 1 väärtused ning vaatled, kuhu uuritav objekt sellel mõõtkaval paikneb.
Aga vaata päriselu pole ühemõõtmeline.
Kujutage ette poliitilist jõudu, kes seisab sotsiaalse õigluse ehk riigi ümberjagava rolli eest. Selge, vasakpoolne! Aga samal ajal räägib ta, et see õiglus peab olema tagatud ainult omadele ehk siis vajaliku rahvuse/kodakondsuse kandjatele. Selge, parempoolne! Aga selleks tuleb olemasolevat korda muuta ... et kas nüüd siis jälle vasakpoolne?
Aga kuidas te sellel (vähemalt) kolme-teljelisel mitmeväljasüsteemil paigutate nn rohelisi? Või feministe? Aga antiglobaliste? Muinsuskaitsjaid? Kõikvõimalikke vabadusvõitlejaid ja/või usukuulutajaid?
Ajakirjanduslik ülelihtsustamine
Me kõik oleme sunnitud lihtsustama. Ei ole võimalik hoomata kõike ja korraga. Seetõttu kasutame lihtsaid silte, üldistame kõike rahvuste/regioonide/religioonide/sugude jne alusel. See on hädavajalik, et üha komplekssemaks muutvas maailmas mitte hulluks minna. Kleebid mingile nähtusele külge sildi ja elad selle võrra korrastatumas maailmas ... või nii see vähemalt näib.
Kuid kasutada kõigi nähtuste kirjeldamiseks ühte mõõdupuud ehk parem-vasak skaalat – kas see on ikka mõistlik? Kas termomeetri näidu abil saab kirjeldada vahemaad või näiteks kesktõukejõudu?
Toon ühe väga lihtsa näite täiesti jaburast ja üldlevinud väär-sildistamisest, mida kasutatakse meie lähiajaloost rääkimisel. Kommunistlik Venemaa vs fašistlik Saksamaa. Teoreetiliselt esimene siis vasakpoolne ja teine parempoolne. Sellist olukorda pole aga kunagi olnud! Oli sotsialism mõlemal poolel, lihtsalt Saksamaal nimetati seda avameelselt natsionaalsotsialismiks, nõukamaal aga räägiti internatsionalistlikust sotsialismist. Alguses jagati omavahel Euroopat, peale tülliminekut hakkas Moskva enda režiimi positiivseks eristamiseks nimetama teist poolt fašistlikuks. Ja meie oleme selle manipulatsiooni rõõmsalt alla neelanud.
Sildistamine vs arusaamine
Mis on kogu eelräägitu, nö politoloogilise mässu moraal? Proovigem loobuda ülelihtsustamisest, eriti kui räägime mitmemõõtmelisest päriselust. Ehk siis näiteks nimetada kõiki rohelisi vasakpoolseteks on sama põhjendatud kui nimetada neid sinisteks.
Tubli rahvuslane võib olla samas sotsiaalse õigluse eestkõneleja ning ühtlasi tulihingeline revolutsionäär. Avatud majanduse toetaja on üsna suure tõenäosusega ka avatud rahvusluse pooldaja. Näiteid võib tuua lademes. Peamine on mõista – katse panna nt majandust ja rahvuslust ühele skaalale on pehmelt öeldes jabur.
Vasak-parem skaala, nagu iga teine mõõdupuu on rakendatav ühe nähtuse kirjeldamiseks. Päriselus pole olemas parteisid või isegi üksikpoliitikuid, mis/kes tegelevad ainult ühe asjaga ja ühtemoodi. Kleepides vasak- ja parempoolseid silte me külvame segadust, mitte ei loo selgust.
---------------
pilt võetud siit ja näitlikustab mõtet: mis tolku on sildist kui me ei saa aru millest see räägib?
No comments:
Post a Comment