Hiina jälg Süüria sõjas

Hiina jalajälg on üha globaalsem. Ilmselt oleks keeruline leida riiki, kuhu Taevaaluse huvid ei ulatuks. Enamikel juhtudel jäävad need mõjutused nn pehme võimu tasandile, kuna tegutsetakse pigem pankade, mitte tankide abil.

Tõsi küll, vahetud naabrid on saanud tunda ka Hiina püssirohu lõhna, olgu siis otsesemas või kaudsemas tähenduses. Mõneti ootamatult on selliseks „vahetuks naabriks“ osutunud ka Süüria. Laias laastus 6000 kilomeetrit pole tänases maailmas ju teab mis vahemaa, või mis?

Tõe huvides tuleb mõistagi teha mööndus, et Süüria sõjas ei osale Hiina ise ja otseselt, kuid kaude on tema jälg selles konfliktis täiesti olemas. Kaks riiki on omavahel kenasti diplomaatilistes suhetes ja puha (ehkki saatkondade veebilehed toimivad infovaeguse näidisena).

Uiguuri võitlejad
Selles kaugevõitu konfliktis on osapooli rohkem kui meie linnatuledest reostatud öötaevas tähti. Kõigi otse või kaude kaasalöövate osapoolte kujutistega infograafikud mõjuvad nagu kastepiisku täis ämblikvõrgud – igas joonte ristumiskohas ripub mullike mingi nimetusega, mida asjaga otse mitte tegeleval inimesel on täiesti lootusetu meeldegi jätta, seosevõrgu keerukuse tajumisest rääkimata.

Üheks taoliseks mullikeseks diagrammil on ka uiguuride seltskond. Kui palju neid Süürias võitlemas on, ei oska loomulikult keegi öelda – ametliku arvepidamist sellised tegelased mõistagi ei pea. Süüria saadik Hiinas arvas neid olevat ehk 5000 võitlejat. Andmaks aimu selle grupi osakaalust, siis üldiselt arvatakse al-Assadi režiimi vastu võitlejate üldarvuks Idlibi piirkonnas olevat praegu u 20 tuh in.

Ida-Turkestani Islamiliikumise või –partei nimeline lahinguüksus Süürias olla mõningate allikate kohaselt toonud kaasa ka selle, et nende vastu tegutsemiseks kohale olla saabunud Hiina enda võitlejad, kuid vähemalt seni pole seda keegi ametlikult kinnitanud.

Ususõja veetlus
Et kõike eelkirjutatut veidi selgemaks (või segasemaks) teha, vajavad lahtikirjutamist ilmselt paar põhimõistet. Süüria kodusõjana käsitletav konflikt on religioosses paralleel-maailmas nähtav kui korralik ususõda. Ja selle nähtuse nimel on surmamine(k) ju alati õigustatud, kas pole?

Moslemite maailma sees on mitu erinevat maailma, mis igaüks on suurem kui väline. Süürias käiv madin lahterdub vastava soovi korral kahe peamise suundumuse vahel käivaks – sunniitide ja šiiitide vaheliseks. Aga kuna sekkunud on ka mitte-moslemimaad (nt USA ja Venemaa), siis samal ajal ka ususõda uskmatute vastu.

Uiguurid on tänapäevase Hiina territooriumile jääv sunniitlikku tolku moslemlik rahvas, mille üldarv jääb kuhugi 15 miljoni piirmaile. Kuna Hiina tegutseb uiguuride/moslemite ümberõppega meetodil, mis tekitavad tõsiseid küsimusi skaalal effektiivsus vs demokraatia ja inimõigused, siis on arusaadav, miks uiguuri jõulisemad tegelased mujale sõidavad.

Koonduslaagrid XXI sajandil
Uiguuri võitlejatega liiguvad kaasa ka nende perekonnad, kes juba mitmeid aastaid tagasi hakkasid asustama kohalike poolt sõjategevuse tõttu hüljatud asumeid. Sellised nomaad-sõdalased pole mõistagi ainult uiguuridele omased, perekonnad lähevad või viiakse kaasa ka mujalt, nii Venemaalt kui isegi Euroopast Süüriasse õnne ja paradiisi otsima minevate võitlejate poolt.

Kuid kui isegi Venemaal, Euroopast rääkimata, ootavad tagasipöördujaid kohtuprotsessid, siis Hiinas on mindud veelgi lihtsamat ja nö tõhusamat teed. Uiguuride asualal on sisse seatud sedasorti politseiriik, millest lääne inimõiguslased, valitsustest rääkimata, eelistavad häbelikult mööda vaadata. Hinnanguliselt miljon uiguuri on ilma igasuguse kohtuotsuseta pandud nn koolituslaagritesse.

Hiina enda julgeoleku mätta otsast vaadates on kõik korras – mujal maailmas pead tõstva radikaalse islamismi vastu võideldakse nö ennetavalt. Tulemus on aga ühtlasi ka vastupidine – radikaliseerumisele altim seltskond lahkub riigist ning leiab pahatihti rakendust ususõja musta lipu all. Nii et Hiina jälg Süüria sõjas on vägagi olemas, tunnistagu ta seda või mitte.

---

lugu ilmus siin

---

pilt võetud siit