Gruusia raketikriis: eksperdid ja terve mõistus

„Sina tegid!” „Ei teinud!” „Tegid ikka küll!”

Ei, see pole poisikeste vaidlus, vaid tõsiste ekspert-komisjonide seisukohad. Tõsi küll, minu poolt meelevaldselt lihtsustatuna, kuid olemus jääb samaks.

Arvan, et enamik häid lugejaid on kuulnud Gruusiat tabanud raketist ning selle ümber puhkenud rahvusvahelisest kõminast. Igaks juhuks siiski kordame üle põhipunktid, jättes kõrvale kõik tehnilised detailid.

6.augustil ilmus Gruusia taevasse tundmatu lennuk ning hiljem leiti maast ilmselt sama lennuki küljest tulnud lõhkemata, ent purunenud rakett.

Gruusia lõi loomulikult häirekella, näidates näpuga Venemaa poole. Et sealt tuli see lennuk ja selle küljest ka rakett. Ning et vaid õnneliku juhuse tõttu ei tabanud lask sihtmärki ega lõhkenud. Sihtmärgiks olevat väidetavalt läheduses paiknev radarijaam, laiemalt aga Gruusia suveräänsus tervikuna.

Vene poole reaktsioon oli vähemalt sama järsk. Et Gruusia süüdistab alusetult ning üldse olevat tegu provokatsiooniga. Venemaa lennukid polevat riigipiiri ületanud ning ammugi mitte midagi tulistanud.

Kolm komisjoni, kaks arvamust
Gruusia tegi ainumõistliku sammu – kutsus appi oma lääneliitlased. Nood panid kokku rahvusvahelise komisjoni (Leedu, Läti, Rootsi ja USA esindajatest) ja jõudsid peale asjaga tutvumist otsusele. Lennuk olla tulnud radaripildi järgi Venemaa poolt, sellised lennukid ja raketid on omased Venemaa lennuvägedele.

Venemaa pani vastukaaluks välja oma komisjoni (omaenda välis- ja kaitseministeerumi meestest) ning jõudis vastupidisele järeldusele. Lennuk ei saanud tulla Venemaalt, kui keegi üldse midagi tulistas, siis mitte nemad ja kõik see on üks kokkumäng Venemaa maine allakiskumise nimel.

Seejärel tuli kolmas komisjon (seekord Eesti, Poola, Suurbritannia) kes kinnitas, et lennuk tuli ikkagi Venemaa poolt ning rakett oli välja tulistatud, mitte mingil juhul lihtsalt alla kukkunud.

Kõrvalepõikena olgu öeldud, et need otsused on olemuselt äravahetamiseni sarnased SRÜ’s toimuvate valimiste vaatlejate järeldustega. Läänepoolsed komisjonid leiavad valimistelt rikkumisi, Venemaa ja SRÜ enda omad aga kuulutavad, et kõk oli üldjoontes korras.

Terve mõistuse otsus
Soovitan ekspertarvamuste kõrvale alati kasutada ka omaenda tervet mõistust. Esitan selleks kolm lihtsat küsimust ning annan omapoolsed vastused. Eks igaüks võib proovida vastata teisti või hoopis püstitada probleem hoopis teisiti, aga see on juba igamehe vaba valik.

Esiteks – kas Venemaa Föderatsiooni lennukid külastavad Gruusia õhuruumi? Kui mõelda kasvõi Eesti Vabariig õhuruumis korduvalt toimunut, siis miks peaks selles kahtlema?

Teiseks – kas antud juhul võis olla tegu Venemaa lennukiga? Keerulisem küsimus, kuid ... kummale poolele oleks kasulikum näidata, et NATO’sse pürgiv Gruusia ei kontrolli oma õhuruumi?

Kolmandaks – kas raketirünnak oli sihilik? Pigem siiski tööõnnetus. Umbes selline nagu Leedus 2005.a. allakukkunud Vene hävitajagi.

Märgiline on kogu lugu nii ehk teisiti – kuni lennuk pole avalikku tähelepanu tõmmates maha sadanud, eitab Vene pool kõike. Ühtlasi näidates kohta kätte Gruusiale, justkui öeldes: „te ei saa kõige selle suhtes mitte muhvigi ette võtta”.

MOTT

Karmo Tüür
24.08.2007