Venemaa ja Hiina ühisõppus

Parasjagu käivad siit mitmete tuhandete kilomeetrite kaugusel õppused, kus osaleb umbes 6,5 tuhat sõjaväelast ning 80 lennuvahendit. Kuigi kogu see madin toimub meist tohutult kaugel, Tsheljabinski lähedal, on tegu olulise sündmusega.

Eelkõige on need sõjamängud tähelepanuväärsed osalejate tõttu. Üle poole väekontingendist paneb välja Venemaa, pisut vähem Hiina ning näpuotsaga Tadzhikistan, Kazahstan, Kirgiisia ja Uzbekistan.

Need kuus riiki moodustavad kokku Shanghai Koostöö Organisatsiooni (SKO). Äärmiselt põnev ühendus, peaks ütlema. Üks (endine) suurriik, üks tõusev hiiglane ja siis need, kes kahe vahele jäävad.

Ahjahh, kahe suure vahele jääv Mongoolia on ka pundis vaatlejaliikmena, sinna juurde ka Iraan, Pakistan ja India. Kõik vaatlejad peale India on ka avaldanud soovi saada liikmeks. Kuid kuni India pole mänguga liitunud, võib ülejäänuid lugeda siiski kõrvalisteks tegelasteks ja kandvaks teljeks jääb Moskva-Peking. Muuseas, SKO töökeelteks ongi vene ja hiina keel, ehkki organisatsiooni veebileht* pakub ka ingliskeelset infot.

Muuseas, omamoodi vahva seik on seotud organisatsiooni nimega. Algselt kuulus sinna viis riiki ja nimetuseks oli Shanghai viisik. Peale Uzbekistani liitumist aga ei saanud uueks nimeks mitte Sahnghai kuuik, vaid SKO. Kes vähegi vene keele nüansse mõitsab, saab aru, miks.

Segasevõitu eesmärgid
Mis on aga SKO olemus? Ausalt öeldes pole päris selge. Regionaalne koostöö küll, aga mille nimel? Seletusi võib jagada kolmeks – geopoliitiline, julgeolekuline ja majanduslik.

Geopoliitiline seletus väidab, et tegu on nö Aasia-NATO’ga. Ehk siis ühendusega, mis loodi vastukaaluks Lääne alliansile. Omamoodi demonstratsioonina, et vaadake, mis saab siis, kui meie siin Aasias oma seljad kokku paneme.

Julgeolekuline seletus on pisut praktilisemat laadi, rääkides naabreid ühendavatest ühistest ohtudest. Loomulikult väidetakse selleks olevat eelkõige terrorism, kuid see on pigem nö universaalne vale – nii nagu omal ajal Läänes õigustati kõike võitlusega kommunismi vastu ja nõuka-ajal võitlusega nõukogude korra vastalisusega. Nüüd on leitud üks universaalne vormel, mille alla uputada igasugune vastutöötamisele vastuseismine – vabandage korduse eest.

Majandusühendus oleks kõige loomulikum, sest kuidagi peaks ju tasakaalustama ühe osalise (Hiina) palavat huvi kõigi ressursside vastu, mis überringi leida. Ja jagada on sealkandis palju, alates naftast ning olude sunnil üha olulisemast varast – veest.

Õppused kui tasakaalupunkt
Alanud õppused on ilmselt omamoodi tasakaalupunktiks kolme lähenemise vahel. Põhiliseks küsimuseks on ju, et kes mängib organisatsioonis nö juhtviiulit. Majanduslikult ja paraku ka geopoliitiliselt jääb Venemaa ilmselt varem või hiljem väiksemaks vennaks. Sõjaliselt aga suudab Venemaa vähemalt lähiperspektiivis pakkuda arvestatavat konkurentsi – kui mitte muuga, siis tuumarelvaga. Tasub meelde tuletada, et Venemaa julgeolekudoktriin näeb ette ennetava tuumalöögi võimalust. Terrorism – mis küll selles piirkonnas eelkõige võib väljenduda separatismi vormis – õigustab ilmselt taolise ähvardust.

Õppuste endi kohta saab aga seni rääkida õige põgusalt. SKO ise rõhutab, et tegu pole kolmandate osapoolte vastu suunatud tegevusega. Et asi on ainult anti-terroristliku iseloomuga. Nagu kohapealt teatatakse, ehitati spetsiaalselt selletarvis keset tühermaad küla, milles õppuse stsenaariumi kohaselt pesitsevad terroristid. Saab siis näha olema, milliste võtetega ühisväed teoreetilisi kurjameid materdama hakkavad.

Huvitav on aga see, et kui nö tavamõistuse kohaselt peaks terrorismi-vastane võitlus seisnema vastuluures ja üksikutes täpsetes löökides, siis praegu näikse asi kalduvat massiarmeede kaasamisele. Ja seda mitte ainult Vene-Hiina ühisnägemuse kohaselt.

Igal juhul on tegu teemaga, mille juurde juba lähiajal tuleb tagasi tulla.

Karmo Tüür
10.08.2007

* http://www.sectsco.org/