Kas mõisted Pihkva ja poliitika sobivad üldse ühte lausesse? Tavapäraselt, kui mõtleme idanaabri ja poliitika peale, siis eeldame, et kogu mäng käib ainult Moskvas. Ja suuresti ongi asi nii. Kuid ikkagi toimub ka otse piiri taga piisavalt palju põnevat, et sellel kasvõi veerand silma peal hoida. Ning ütlen kohe ette, et kaugeltki mitte kõik ei ole nii halb, kui tavaliselt arvatakse. Mõnest asjast võiksime ehk koguni õppida.Alustan elementaarsest – Venemaa on ikka veel föderatsioon. Ehkki föderatsiooni-subjektide arvu järjest vähendatakse (nende liitmise läbi) ja erinevusi vähendatakse, jääb regionaalne tasand siiski oluliseks riigitasandiks. Erinevalt meist, kus regionaalne (e. maakondlik tasand on suhteliselt virtuaalne).
Oblastis uus nägu
Subjektipealik ehk kuberner oli seni rahva valida. Nüüdsest aga määrab selle president. Subjekti parlament (tegelikult siis oblastnoje sobranie e. oblasti koosolek) peab saadetu ainult kinnitama. Kui keeldub, siis kolmanda tagasilükkamise järel saadab president kogu laiali. No ja kellele seda jama ikka vaja.
Kuna president võib määrata, siis võib ka maha võtta. Nii Pihkvas läkski. Senine kuberner – Mihhail Kuznetsov – võeti ennetähtaegselt maha ning määrati uus. Miks maha võeti, ei tea keegi. Või kui teab, siis ei räägi. Asi seda veidram, et tolle ametiaeg saanuks niikuinii detsembris läbi.
Uueks kuberneriks määrati Andrei Turtšak. Mees, kelle senine amet oli Venemaa Föderatsiooni parlamendi ülemkojas ehk föderatsiooninõukogus istumine. Ning kelle kokkupuude Pihkva oblastiga seni üsna põgusake. Kuid see pole imelik, pigem reegel – Moskva eelistab asevalitsejateks saata inimesi, kes pole kohalike poolt liiga seotud.
Aga pole hullu, ehkki demokraatia vähikäigu üle võib küll muret tunda, on rahvas suurel määral rahul. Vana kuberner polnud kuigi populaarne ja uuelt loodetakse muudatusi.
Linnas uus tegu
Teine, palju põnevam ja õpetlikum lugu toimub aga Pihkva linnapea ümber. Või õigemini – ühe pea ümber, sest linnal on neid ju kaks. Seadustandva poole oma ja täidesaatva oma. Eestipäraseid mõisteid kasutades siis volikogu esimees ja linnapea ... kusjuures esimest peetakse kuidagi vähetähtsamaks.
Pihkvas on aga olukord nii, et linnapeaks kutsutakse pigem ikka esimest – seda va seadusandjat. Ning teist – noh seda on praegu veel raske öelda. Asi selles, et jõustumas on muudatus, mille järgi nüüd kohe-kohe kaotab volitused senine ja ametisse astub uus. Aga enam mitte „administratsiooni ülem“, nagu seda siiani kutsutakse, vaid „citymanager“. See anglitsism ei ole minu väljamõeldis. Just taolist veidrat nimekuju hetkel kasutataksegi. Aga asi on veel siiani segane, sest muudatused pole veel ei jõustunud ega täpselt sätestatudki.
Nimetusest palju huvitavam on aga uue ametimehe töö olemus. Nimelt saab see olema midagi linnadirektori sarnast, millest kunagi ammu on ka siin lehes räägitud. Samasugune mudel toimib ka põhjamaades.
Esialgu taheti uus ametimees võtta tööle aastase lepinguga ning siis vastavalt töö tulemuslikkusele lepingut kas pikendada või mitte. Nüüd paistab, et linnadirektor või citymanager saab küll pikema ametiaja, kuid teda saab ametist tagasi kutsuda. Kutsuda saab sama kogu, kes ta valib – ehk siis linnaduuma (meie mõistes volikogu). Valituks võib aga osutuda igaüks, kes vähegi dokumendid sisse anda viitsib ning seda tööd teha tahab.
Paraku jäi linnadirektori konkurss takerduma kuberneri vahetuse tõttu. Võiks küsida, mis neil kahel asjal seost? Linna ja regiooni juhivad ju eri inimesed, kuid siin tulebki mängu võrdlus lauamänguga. Persoone liigutatakse Venemaal siiski mitte vastavalt rahva tahtele, vaid poliitilisele kooskõlastusele. Uus kuberner peab linnadirektori kandidaadid üle vaatama ja kooskõlastama, kellega vaja. Lauamängus ei liigu nupud ise.
Karmo Tüür
1.03.2009
No comments:
Post a Comment