Ehkki enamik VF eelarvest tuleb suuräridest, räägib Kreml pidevalt vajadusest toetada väike- ja keskmist ettevõtlust. Et see andvat nii enamiku töökohtadest kui tagavat sotsiaalse stabiilsuse, moodustavat keskklassi alused jne. Ühesõnaga täiesti normaalne jutt.Kuid selleks, et keskmine vene kodanik tahaks minna ettevõtlusse, peab ta lisaks riigi toetusele (juhul kui selline ikka on olemas) tundma ka midagi muud. Seda, et ettevõtjaks olemine on midagi head. Midagi sellist, mille pärast ta ei peaks häbenema. Ühesõnaga midagi prestiižikat.
Paraku on aga vastupidi. Ettevõtja või ärimees näib keskmise venemaalase jaoks olevat midagi antikangelase sarnast. Ja see "anti" paistab eriti teravalt silma võrreldes suhtumisega "lääne ärimehesse" ... mida iganes see viimane mõiste ka ei tähendaks.
Levada keskus arvamusuuringu järgi on venemaalase silmis lääne ettevõtja positiivsuse ja sihikindluse kehastus. Tal on haaret, initsiatiivi, töökust. ning üleüldse kehastab lääne ärimees kõrget kultuuri.
Vene enda ettevõtja on nagu läänlase peegelpilt, pealegi kõverpeeglis. Tollel pole mitte haaret, vaid kasumiahnus. Omane pole mitte kaine arvestus, vaid sulitsemine. Mitte töökus, vaid soovimatus ausalt töötada.
Miskipärast tuleb meelde klassikalised sõnamängud teemal luuraja vs spioon, mässaja vs vabadusvõitleja jne. ainult et täpselt vastupidises võtmes. kui muidu on "meie oma" see hea ja meie vastu võitleja paha, siis seekord on enda oma kehastunud kaabakas.
Olgu peale, et seda arvamust kannavad jõustruktuuride inimesed ... sellest võib aru saada läbi stamp-mõtlemise prisma. Kuid samamoodi pidada arvama ka noored ja kõrgharitud kodanikud? Hakka või mõtlema, et järsku siis ongi nii???
Kõige selle lõpuks tuleb pähe tõsiasi, et enamik stereotüüpe kujuneb ju läbi massimeedia. Eelkõige läbi kinopildi. Kas kellelegi tuleb meelde mõni vene film, kus ettevõtja on positiivne tegelane?
No comments:
Post a Comment