Mõni päev tagasi Rahvusvahelises Kaitseuuringute Keskuses tutvustatud uurimus laseb meil seda tühikut põgusalt täita. Uurimuse kokkupanija, Poola uurimiskeskus Instytut Spraw Publicznych (ligikaudne tõlge Poliitikauuringute Instituut) üritas mõõta nö Balti ühisosa.
Balti ühisosa?
Kõigepealt – ehkki laiemale publikule on see ehk pisut kummaline, siis tõepoolest eksisteerib ka selline „balti“ riikide määratlus, mille kohaselt peale Eesti-Läti-Leedu kuulub selle mõiste alla ka Poola. Ning mõistagi sealsest perspektiivist vaadatuna algab see rida Poolast ja lõpeb Eestiga. Geograafia määrab meie mõtlemist, kas pole?
Jätame aga pikemad geopoliitilised ja poliitgeograafilised, filosoofilise kõrvalmaiguga arutelud kõrvale ja vaatame korraks otsa neile küsimustele ja vastustele, mida Poola kolleegid uurimuses esitavad ja esitlevad.
Poolas, Leedus, Lätis ja Eestis esitati küsimusi, mis käsitlesid meie julgeoleku- ja majanduspoliitilisi nägemusi. Suhtumist Ukraina konflikti, Euroopa Liitu, vastuseisu Venemaaga, NATO rolli, põgenikesse jne.
Proovimatagi kõike ümber jutustada, toon välja vaid kaks momenti, mis tekkisid uurimusega tutvumisel. Need on, nagu pealkirjaski öeldud, Läti lüli ja Poola küsimus.
Läti eriarvamus
Läti arvamus oli enamikes küsimustes naabritest veidi erinev. Eelkõige selles osas, mis puudutas moel või teisel Venemaad. Väiksemana nähakse Venemaa süüd Ukraina konfliktis, vajadust sanktsioone jätkata või tugevdada ning üldse Venemaalt lähtuvat ohtu. Suurem vastuseis NATO baaside rajamisele Balti riikidesse ning nägemus Poolast kui tülitekitajast on juba eelneva loomulik jätk.
Kiiduväärt on asjaolu, et uurijad lõid osa vastuseid lahku ka vastaja rahvuse põhjal. Seetõttu saame näha, et suurem osa Läti eriarvamusest tuleneb Läti venelaste kardinaalselt teisest nägemusest. Kuid ühtlasi tuleb välja et ka Läti lätlased arvavad veidi teisiti kui Eesti eestlased. Teisisõnu – Läti lätlased on veidi rohkem oma venelaste nägu ja Eesti venelased jällegi pisut rohkem siinsete eestlaste moodi.
Loomulikult tuleb alati küsida metodoloogia kohta, et mille alusel ikkagi lahterdati vastajaid lätlasteks, eestlasteks ja venelasteks. Uskuge mind, see ON keeruline. Aga olgu, mitte sellest pole praegu jutt.
Poola juhtroll?
Teine moment on aga Poola. Head lugejad, mida teie teate ja arvate Poola nägemusest endast kui regiooni nö vanemast vennast? Kui riigist, mis peaks endale võtma kohustusi oma naabreid kaitsta võimaliku ohu korral.
Isiklikult pean tunnistama, et minu teadmised antud küsimuses on pisut lünklikud. Esitasin küsimuse ka esitlusel olnud Poola suursaadikule, kes peale hetkelist mõtlemist teatas, et kohe-kohe peaks tekkima ka mingi dokument, milles saab olema kirjas Poola poliitika oma Balti naabrite osas. Jään huviga ootama ja võimalusel korral jagan tulemust ka teiega, head lugejad.
----
Uurimuse tulemustega on võimalik lähemalt tutvuda kas Instituudi enda kodulehel (peale registreerumist) või siis põgusa slaidišõu vahendusel siit.
No comments:
Post a Comment