Euroopasse saabuv pagulaste/põgenike tulv on üles kütmas hirme. Olgugi et enamasti on nende hirmude taga lihtne teadmatus, ei vähenda see ohtu, et pinged konverteeritakse poliitiliseks kapitaliks erinevate äärmuste poolt (nii tulijate kui olijate seas), mis muudab niigi säriseva õhustiku veelgi plahvatusohtlikumaks.
Peamised nendest hirmudest kõlavad kokkuvõetuna umbes nii: nad ju ei plaanigi hakata järgima meie kombeid ja tavasid, niikuinii kavatsevad nad hoopis meid allutada oma tahtmistele.
Olemata küll antud valdkonna spetsialist, julgen välja pakkuda ühe idee, kasvõi vastuvaidlemise lihtsustamiseks.
Iga sisserändajaga tuleks sõlmida üsna lihtne leping. Selline kokkulepe, mille kohaselt mitte ainult vastuvõttev riik pole kohustatud pakkuma tuge ja abi, vaid ka sissetulija võtaks endale teatud elementaarsed kohustused.
Väga lihtsustatult – kohustus järgida antud riigis kehtivaid seaduseid ja tavasid. Kiriku lahusust riigist. Ilmalikku kohtu ülimuslikkust. Keeleseadust. Neid punkte ei saa olla palju, kuid nad peavd olema piisavalt lihtsad ja arusaadavad. Samuti nagu vastutuse osa. Ei täida lepingut? Selge, siis jääd ilma toetustest ja riskid kohtu alla sattumisega.
Jah ma tean, et juriidiliselt on kõik moel või teisel kaetud välismaalaste seadusega ja ehk ka muude aktidega, kuid neid pikki ja keerukaid tekste ei hakka ükski põgenik enne piiri ületamist läbi lugema, kas pole?
Lihtne ja arusaadav sisserändaja leping vastuvõtva riigiga võimaldaks maha võtta mitmeid pingeid, sh ka siinse publiku hulgas.
----------
PS. Analoogsed lepingud peaks olema väljakujunenud praktika mitmetes põhjamaades, nii et me ei pea isegi jalgratast leiutama.
----------
No comments:
Post a Comment