Ukraina ja Venemaa vahetasid vange. Kuna ametlikult pole kumbki pool julgenud välja kuulutada sõda, siis polnud need ka sõjavangid, kuid oluline on siinkohal miski muu.Eile küsisid mitmed meediakanalid minu käes arvamust Natalja Savtšenko vabastamise kohta. Kuna esimese hooga leidsin, et kogu kommentaar on taandatav banaalsele „see oli ju ette ennustatav“ (kirjutasin-rääkisin sellest kaks kuud varem), siis pole midagi uut lisada. Rääkida on mõtet siis kui on midagi öelda.
Kuid veidi hiljem tabas mind võrdlus, mida soovin teiega jagada, head lugejad. Mõelgem hetkeks, keda vahetati kelle vastu? Jättes hetkeks kõrvale päris- ja kohanimed, kinnipidamise asjaolud, kohtuprotsesside eripärad ning isegi väidetavalt vabastamise taha joonistatavad suuremada seletused, torkab silma üks tohutu suur erinevus.
Venemaa vabastas Ukraina ohvitseri. Inimese, kes käitus julge ja sirgeselgse sõjaväelasena läbi kogu protsessi. Läbi kogu kohtuistungi väitis ta, et on oma riiki kaitsev sõjaväelane ning seetõttu on kõik toimuv farss. Vastupanu sümboliks kujunenud ohvitserist sai kangelane ning teda võeti sellisena ka vastu.
Ukraina vabastas kaks ... eee ... töötut? Kaks inimest, kes kinnipidamise hetkel väitsid end olevat GRU ohvitserid, ent Vene riik ütles neist lahti, teatades et mehed olid sõjaväelase ametist juba enne kinnipidamist vabastatud. Ka kohtualused ise teatasid seepeale, et nad on lihtsalt vabatahtlikena Ukrainasse tulnud. Nende kahe mehe kangelas-staatusest pole midagi kuulda ning ka vastuvõttude erinevus on muljetavaldav.
Kordan. Jätkem hetkeks kõrvale kõik muud detailid ja võrrelge, kes keda vabastas. Oma riiki kaitsenud ohvitser vs kaks võõral territooriumil tabatud „töötut ja vabatahtlikku“ eks-sõjaväelast. Edasised kommentaarid on, nagu öeldakse, liigsed?
---
Ekraanitõmmis on tehtud siit
No comments:
Post a Comment