Välismäärajas Venemaast

Sutsuke Vene-Gruusia sõjast, killuke Venemaa sisepoliitilisest "sirgendamistest", natuke Tolliliidu ehitamise eripäradest, tsipake koostööst/vastasseisust Euroopa Liiduga. Ühesõnaga, teemasid oli palju ja aega vähe :)

Kel huvi, saab kuulata 18.augusti saadet siit.

Kuritöö ja kahetsus?

Saksa presidendi Joachim Gauk avaldus sellest, et Venemaa peaks patte kahetsema, tekitas tuliseid reaktsioone. Ukraina ajaleht avaldas antud teemal samuti teravas toonis artikli ning palus mh kommentaari ka minult.

Lühidalt minu vastus - ühest küljest on pattude tunnistamine vajalik, kuid teisal kahjustab see Venemaa rahvuslikke huve, nii vähemalt arvavad praeguse Venemaa ideoloogid. Iga riik vajab alusmüüte, Venemaa oma tugineb "suure võidu" ideel ning on tihedalt seotud Nõukogude liidu, sovjetliku režiimi jms meemidega. Igasugust (enese-)kriitikat sel teemal peetakse seda müüti kahjustavaks, mitte puhastavaks. Nii et praegune Venemaa pole Saksamaa presidendi soovitatud patukahetsuseks valmis.

Lugu ennast ja kommentaare sinna juurde saab lugeda siit.

Piirileping ja kaasmaalased

Ajakirjanik püstitas huvitava küsimuse - miks piirilepingu teema ei eruta siinseid venekeelseid inimesi, samas kui eestikeelne meedia seda nii elavalt arutab?

Minu vastus on väga lihtne: eestlaste ja Eesti riigi jaoks on on see küsimus olulineosa meie rahvuslikust ja riiklikust identiteedist (Eesti kui mitte-Vene), venekeelseid inimesi see aga tõepoolest ei puuduta.


Pikemat kirjutist koos teiste intervjueeritute vastustega saab lugeda siit, lugu peegeldus ka venekeelses PM's.

Navalnõi veidravõitu kohtuprotsess

Navalnõi juhtumis võib vaadelda kolme eri aspekti, mis omavahel haakuvad üsna nõrgalt, kuid näitavad üsna ilmekalt kätte Venemaa nn juhitava demokraatia keerdusoleku. Nö mudeldemokraatias on asi lihtne - kes saab rohkem hääli, see ka valitseb. Igasugustes demokraatia derivaatides muudavad selle lihtsa pildi keeruliseks nii nn realpolitik, telgitagused mängud ja lihtlabane hämamine.

Esiteks Navalnõi kohtu alla andmine kui selline. Tegemist on veidral moel Hodorkovski juhtumi analoogiga. Võim annab vastu näppe nendele, kes julgevad liiga iseseisvalt poliitikasse ronida, võime kritiseerida või võimulolijate huve kahjustada.

Veidravõitu kohtuotsus, kus süüdistaja nõuab alul karmimat karistust (nõuti 6 aastat), leebema kohtuotsuse järel (mõisteti 5 aastat) hakkab korraga kaeblema kohtu liigse karmuse üle ning nõuab Navalnõi allkirja vastu vabastamist, räägib kohtu ja prokuratuuri sõltuvusest ülevalt tulevatest korraldustest. Nö kollektiivne Putin on Navalnõi juhtumi osas lõhenenud, üks pool toetab karmi kätt, teine poliitilist manööverdamist. Navalnõi kõrvalejätmine Moskva linnapea valimistest delegitimiseerib kogu protsessi, ehkki valimiste tulemus on niikuinii ette selge.

Opositsiooni reaktsioon ja võimalik edasine asjade kulg sõltub samuti kohtuotsuse karmusest. Kui Navalnõi jääb vabadusse, ei saa ta kunagi olema "kogu opositsiooni kandidaat" - kaugeltki mitte kõik Putini-vastased pole Navalnõi pooldajad. Kui Navalnõi aga kinni läheb, muutub ta samasuguseks märgiliseks süsteemi ohvriks nagu on Hodorkovski, Magnitski või Pussy Riot.
-----------
Arvamus ilmus ERR portaalis

37. Venemaa veerandtund: õigeusu kiriku roll Venemaal

37. Venemaa veerandtund: ABVKeskuse jutusaade (17.06.2013).

Teemaks õigeusu kiriku roll Venemaal. Venemaa on ühest küljest multireligioosne riik, kuid teisalt on Venemaa õigeusu kirikul juhtiv roll. Missugune see roll on, kuidas näeb see riigi ja kiriku suhe välja võrreldes teiste riikidega, kas Pussy Rioti juhtum aitab sellele mingit valgust heita?


Vestlemas Karmo Tüür ja Alar Kilp , võrdleva poliitika lektor Tartu ülikooli riigiteaduste instituudis.


Salvestise pikkus 14:41, faili suurus ca 14 Mb. Saade eesti keeles

Kuulda saab ABVKeskuse taskuhäälingu lehel nr 37 all. 

35. Venemaa veerandtund: alkoholi tarbimine Siberis

36. Venemaa veerandtund: ABVKeskuse jutusaade (10.06.2013)



Teemaks alkoholi tarbimine Siberis. Ootamatuvõitu teemapüstitus sai tõuke Tartus hiljuti toimunud konverentsist, milles räägiti selle nähtuse moraalsetest, religioossetest ja isegi mälupoliitilistest aspektidest.

Vestlemas Karmo Tüür ja Aimar Ventsel, etnoloogiadoktor ja Jakuuti-uurija.

Salvestise pikkus 15:42, faili suurus ca 15 Mb. Saade eesti keeles

Saade kuulda ABVKeskuse taskuhäälingu lehel nr.36 all

Läti valimised kui matrjoška

Lätis äsja möödunud kohalikud valimised meenutavad omal veidral moel matrjoškat – seda kuulsat vene nukku, kus välise kesta sees peitub teine, kolmas jne.

Ametlikult ja nähtavalt toimunud valimised räägivad mõnevõrra kiretult ja samas vasturääkivalt madalast valimisaktiivsusest ning tugevatest pingetest. Valimas käis umbes pool hääleõiguslikest, kõrgeim oli see näitaja Riias (u 60%) ja madalaim maapiirkondades (u 40%). Milles siis peitus see pinge?

Asi selles, et Läti partei-poliitiline süsteem erineb Eesti omast üsna tugevalt. Lätis on edukaks osutunud nö vähemusparteid ja tegutsevad ka regionaalsed parteid – kumbagi nähtust Eestis pole. Riias, kus elab umbes pool Läti elanikkonnast, on seljad kokku pannud venekeelse elanikkonna seas populaarne linnapea Nil Ušakov (esimene etniline venelane sel kohal) ja pealinna-partei „Au teenida Riiat,“ võites sellise tandemina veenvalt (praegustel andmetel 58%).

Siia aga lisandub teine erinevus Eestist – nimelt pole Lätis mittekodanikel õigust osaleda ka kohalikel valimistel. Ja see ongi võimaldanud sootuks kummalise olukorra tekkimist, kus Läti ametlikust poliitilisest elust eemale jäetud inimesed on tahtlikult või tahtmatult jäänud „Venemaa kaasmaalaste“ rolli.

Nende kaasmaalaste ühendus käivitaski tõeliselt kummalise nähtuse, mida võiks tinglikult nimetada varivalimisteks variparlamenti. Või nagu nad ise seda nimetavad „Esindamatute parlament.“ Kuna tegemist on ametlikult mitte-eksisteeriva ühendusega, siis üritavad nad pärisvalimistega samal ajal korraldada oma valimisi. Ning kuna pole, keda saaks selle eest vastutusele võtta, lubasid nad endale ka rahumeeli kampaania korraldamist siis kui ametlikult pidi saabuma „vaikuse päev“.

Iseloomulik on see, et kui jälgida Läti viimatisi valimisi läbi Venemaa meedia (sh peamine riiklik leht Rossiiskaja Gazeta), siis räägitakse ametlikest valimistest pisut nina kirtsutades (et kuidas on suur osa kohalikest elanikest valimisõigusest ilma jäetud), varivalimistest aga toetavalt (kirjutades nt „neofašistide“ kartusest seeläbi ettevalmistatava riigipöörde suhtes).

Millised iganes poleks ametlikud valimistulemused, on kolmanda matrjoškakihina koorumas huvitav küsimus. Aga mida teeb see variparlament ja selle taga seisev seltskond peale varivalimiste lõppu? Missugused on nende tegelikud ambitsioonid ja võimekused? Kuna varivalimiste lõpp on alles 11.juunil, siis pole seni tulemused teada. Riigipöördest Lätis pole ilmselt mõtet tõsiselt rääkida. Aga tõsiselt jälgida protsessi maksab kindlasti.

-----

loo tellis BNS, ilmunud seni DELFIS

------

pilt siit