Mängud pole veel alanud, aga Venemaa Föderatsioonil on esimene võit juba kirjas. Täpsemalt küll riigi praeguse peremehe, president Vladimir Putini kaelas. 
Ei leidu vist lehelugejat, kel oleks teadmata, et 2014.a. taliolümpiamängude korraldamise õiguse sai endale Venemaa. Mängud toimuvad eksootilises kohas, nimelt seni põhiliselt supel-kuurordina tuntud Sotšis, kunagises üleliidulises unistuste puhkepaigas.
Eksootiliseks muudab loo asjaolu, et esimest korda saavad taliolümpiamängud toimuma subtroopikas. Tõsi ta on, et sama koht sobib suurepäraselt ka suusakuurordiks, lähedal-asuvates mägedes leidub lund ohtralt ka meie mõistes varasuvel.
Reaktsioon seinast seina
Uudisest endast saab mööda juba nädalake, nüüd võiks heita pilgu sellele, kuidas Venemaal endal uudist kommenteeritakse. Ei tule ilmselt üllatusena, et arvamusi leidub seinast seina. Ametliku hurraa-optimismi kõrvale jagub kuhjaga ka muid arvamusi.
Toimuvat võrreldakse Brezhnevi-aegse olümpiaga, mil samuti investeeriti tohutult propaganda-eesmärkide saavutamiseks, kuid loodetu jäi saavutamata. Takistuseks sai NLiidu sissetung Afganistani, milletõttu osa vabast maailmast kuulutas Moskva mängudele boikoti. Huvitav, kas praegu Tšetšeenias toimuv annab sama efekti? Vaevalt.
Leitakse, et Putin pole niipalju isiklikku energiat paigutanud ühtegi teise projekti, isegi riigile ja talle isiklikult nii oluliste võitude saavutamisse energiarindel. Putin olla kinnistanud oma kõikvõimsa ja kõikjale-jõudva imetegija imagot, kuigi polevat päris arusadav, miks ta pani niipalju kaalule sellises ebakindlas mängus.
Kulukas võit
Optimistlikumad tegelased leiavad, et selle võiduga olla Venemaa saanud võimaluse suhelda muu maailmaga vabamalt. Oleks aga aset leidnud kaotus, saanuks tuult tiibadesse need jõud, kes süüdistavad kõike ja kõiki ümberringi vene-vastases vandenõus.
Pessimistid aga räägivad, et tegemist on omamoodi Pyrrhose võiduga e siis eduga, mis laostab võitja. Sotšis pole veel mitte mingeid tingimusi mängude läbiviimiseks. Putini poolt lubatud 12 miljardit USD võidakse ju ettevalmistusteks isegi eraldada, aga taevas üksi teab, milline saab olema rahaeraldise kasutegur. Eriti arvesse võttes Venemaal lokkavat korruptsiooni (iga ehitusluba, riigihange jne peab endas sisaldama kopsakat altkäemaksu), bürokraatiat (asja-ajamise aeglus, erainitsiatiivide allasurumist) ja igiammust riigivarguse traditsiooni. Muuseas, Putin palus raha kasutamise järele kontroll sisse seada prokuratuuril, mitte riiklikul Arvestuskojal (Счетная палата), justkui olles kindel, et keegi tuleb kinni panna niikuinii.
Nii ehk teisiti, kõik tunnustavad siinkohal Putini isiklikku panust. Mees ilmus hääletuse eel kohale otse kohtumiselt USA president Georg Bushiga. Tema kõne oli emotsionaalne ja värvikas, enda jaoks tavapäratult pidas Putin selle inglise ja lõpetas koguni prantsuse keeles. See jõuline sekkumine ilmselt otsustaski asja, andes nii vajalikud 4 häält (tulemus jäi 47-51 Lõuna-Korea kahjuks ja Venemaa kasuks)
Hääletusööl Sotši tänavatel pidutsenud venemaalaste rõõmust võib aru saada. Taotleti ju seda õigust juba kolmandat korda. 1998.a. mängude taotlus lükati tagasi äärmiselt ebakindla olukorra tõttu NLiidu lõpupäevil. 2002.a. taotlus ei jõudnud hääletuse lõppvooru, kuna Sotšis puudus vähimgi vajalik infrastruktuur. Huvitav on see, et sedasama infrastruktuuri pole nüüdki, kuid riigil on vähemalt kõvasti vaba raha ... või nii vähemalt näikse.
Kampaaniameistrid
Irvhambad räägivad otsustamise-eelsest potjomkinlusest. Sotši hindama saabunud rahvusvahelise komisjoni saabumise puhul olla kohalik lennujaam täitunud välisturistide massiga … tõsi küll, enamik neist olla meenutanud miskipärast kohalikke kooliõpetajaid.
Suure otsuse tegemise paika, troopilisse Guatemalasse toimetati kohale 150 tonni nänni, muuhulgas püstitati ka liuväljak … täpselt nagu anekdoodis uusvenelasest, kes troopilisele saarele laseb lund tuua – lihtsalt niisama, hinge jaoks.
Kogu reklaamikampaania eelarve olla olnud 30 miljonit USD. Eriti karmi võrdluse tõi siinkohal tuntud satiirik Viktor Shenderovitsh, et umbes sama suure summa eraldamist luuüdi siirdeks leukeemia-haigetele lastele olla Venemaa valitsus tagasi lükanud, väites, et see toob endaga kaasa inflatsiooni-hüppe.
Igat masti rohelised löövad lärmi asjaga paratamatult kaasneva ökokatastroofi ümber – tegu on ju kaitsealaga, kus igatsugu ehitustegevus peaks olema äärmiselt piiratud. Saabuva kinnisvara-buumi ümber on juba tekkinud oma naljadki, nagu: „Vahetan Cannes’i villa Sotši korteri vastu”.
Putini tulevik?
Ringleb ka teooria, mille kohaselt mängud välja võidelnud Putin avab ka 2014.a. avatseremoonia – mitte ikka veel presidendina, vaid jälle presidendina. Et siis 2008-2012 laseb ta troonil istuda kellelgi teisel ja naaseb ise järgmisele ringile. Ühe teise fantaasia kohaselt aga võib ametist taanduv Putin aga sihtida sootuks Rahvusvahelise Olümpiakomitee presidendi kohta. Kolmas, kõige kahvatum lubab talle vaid korralduskomitee esimehe rolli.
Pärnu jaoks on Sotši aga suisa sõpruslinn … ehkki kahtlustan, et enamikule linlastele jääb koostöö selle 300-tuhandelise kauge linnaga üsna abstraktseks ja arusaamatuks. Ehk võimaldab olümpiamängude ettevalmistus seda viga pisut parandada.
Eestile tervikuna on kogu lugu oluline kasvõi seetõttu, et osa rajatavast suusakuurordist tekib sealse Eesti Aia nimelise küla lähedusse … tuleb vaid loota, et mitte selle asemele.
Lõpetuseks aga veel üks vene meediast leitud ülioptimistlik kild – ehk õpetab see olümpia Venemaale ausa mängu harjumust.
Karmo Tüür
12.07.2007
Ei leidu vist lehelugejat, kel oleks teadmata, et 2014.a. taliolümpiamängude korraldamise õiguse sai endale Venemaa. Mängud toimuvad eksootilises kohas, nimelt seni põhiliselt supel-kuurordina tuntud Sotšis, kunagises üleliidulises unistuste puhkepaigas.
Eksootiliseks muudab loo asjaolu, et esimest korda saavad taliolümpiamängud toimuma subtroopikas. Tõsi ta on, et sama koht sobib suurepäraselt ka suusakuurordiks, lähedal-asuvates mägedes leidub lund ohtralt ka meie mõistes varasuvel.
Reaktsioon seinast seina
Uudisest endast saab mööda juba nädalake, nüüd võiks heita pilgu sellele, kuidas Venemaal endal uudist kommenteeritakse. Ei tule ilmselt üllatusena, et arvamusi leidub seinast seina. Ametliku hurraa-optimismi kõrvale jagub kuhjaga ka muid arvamusi.
Toimuvat võrreldakse Brezhnevi-aegse olümpiaga, mil samuti investeeriti tohutult propaganda-eesmärkide saavutamiseks, kuid loodetu jäi saavutamata. Takistuseks sai NLiidu sissetung Afganistani, milletõttu osa vabast maailmast kuulutas Moskva mängudele boikoti. Huvitav, kas praegu Tšetšeenias toimuv annab sama efekti? Vaevalt.
Leitakse, et Putin pole niipalju isiklikku energiat paigutanud ühtegi teise projekti, isegi riigile ja talle isiklikult nii oluliste võitude saavutamisse energiarindel. Putin olla kinnistanud oma kõikvõimsa ja kõikjale-jõudva imetegija imagot, kuigi polevat päris arusadav, miks ta pani niipalju kaalule sellises ebakindlas mängus.
Kulukas võit
Optimistlikumad tegelased leiavad, et selle võiduga olla Venemaa saanud võimaluse suhelda muu maailmaga vabamalt. Oleks aga aset leidnud kaotus, saanuks tuult tiibadesse need jõud, kes süüdistavad kõike ja kõiki ümberringi vene-vastases vandenõus.
Pessimistid aga räägivad, et tegemist on omamoodi Pyrrhose võiduga e siis eduga, mis laostab võitja. Sotšis pole veel mitte mingeid tingimusi mängude läbiviimiseks. Putini poolt lubatud 12 miljardit USD võidakse ju ettevalmistusteks isegi eraldada, aga taevas üksi teab, milline saab olema rahaeraldise kasutegur. Eriti arvesse võttes Venemaal lokkavat korruptsiooni (iga ehitusluba, riigihange jne peab endas sisaldama kopsakat altkäemaksu), bürokraatiat (asja-ajamise aeglus, erainitsiatiivide allasurumist) ja igiammust riigivarguse traditsiooni. Muuseas, Putin palus raha kasutamise järele kontroll sisse seada prokuratuuril, mitte riiklikul Arvestuskojal (Счетная палата), justkui olles kindel, et keegi tuleb kinni panna niikuinii.
Nii ehk teisiti, kõik tunnustavad siinkohal Putini isiklikku panust. Mees ilmus hääletuse eel kohale otse kohtumiselt USA president Georg Bushiga. Tema kõne oli emotsionaalne ja värvikas, enda jaoks tavapäratult pidas Putin selle inglise ja lõpetas koguni prantsuse keeles. See jõuline sekkumine ilmselt otsustaski asja, andes nii vajalikud 4 häält (tulemus jäi 47-51 Lõuna-Korea kahjuks ja Venemaa kasuks)
Hääletusööl Sotši tänavatel pidutsenud venemaalaste rõõmust võib aru saada. Taotleti ju seda õigust juba kolmandat korda. 1998.a. mängude taotlus lükati tagasi äärmiselt ebakindla olukorra tõttu NLiidu lõpupäevil. 2002.a. taotlus ei jõudnud hääletuse lõppvooru, kuna Sotšis puudus vähimgi vajalik infrastruktuur. Huvitav on see, et sedasama infrastruktuuri pole nüüdki, kuid riigil on vähemalt kõvasti vaba raha ... või nii vähemalt näikse.
Kampaaniameistrid
Irvhambad räägivad otsustamise-eelsest potjomkinlusest. Sotši hindama saabunud rahvusvahelise komisjoni saabumise puhul olla kohalik lennujaam täitunud välisturistide massiga … tõsi küll, enamik neist olla meenutanud miskipärast kohalikke kooliõpetajaid.Suure otsuse tegemise paika, troopilisse Guatemalasse toimetati kohale 150 tonni nänni, muuhulgas püstitati ka liuväljak … täpselt nagu anekdoodis uusvenelasest, kes troopilisele saarele laseb lund tuua – lihtsalt niisama, hinge jaoks.
Kogu reklaamikampaania eelarve olla olnud 30 miljonit USD. Eriti karmi võrdluse tõi siinkohal tuntud satiirik Viktor Shenderovitsh, et umbes sama suure summa eraldamist luuüdi siirdeks leukeemia-haigetele lastele olla Venemaa valitsus tagasi lükanud, väites, et see toob endaga kaasa inflatsiooni-hüppe.
Igat masti rohelised löövad lärmi asjaga paratamatult kaasneva ökokatastroofi ümber – tegu on ju kaitsealaga, kus igatsugu ehitustegevus peaks olema äärmiselt piiratud. Saabuva kinnisvara-buumi ümber on juba tekkinud oma naljadki, nagu: „Vahetan Cannes’i villa Sotši korteri vastu”.
Putini tulevik?
Ringleb ka teooria, mille kohaselt mängud välja võidelnud Putin avab ka 2014.a. avatseremoonia – mitte ikka veel presidendina, vaid jälle presidendina. Et siis 2008-2012 laseb ta troonil istuda kellelgi teisel ja naaseb ise järgmisele ringile. Ühe teise fantaasia kohaselt aga võib ametist taanduv Putin aga sihtida sootuks Rahvusvahelise Olümpiakomitee presidendi kohta. Kolmas, kõige kahvatum lubab talle vaid korralduskomitee esimehe rolli.
Pärnu jaoks on Sotši aga suisa sõpruslinn … ehkki kahtlustan, et enamikule linlastele jääb koostöö selle 300-tuhandelise kauge linnaga üsna abstraktseks ja arusaamatuks. Ehk võimaldab olümpiamängude ettevalmistus seda viga pisut parandada.
Eestile tervikuna on kogu lugu oluline kasvõi seetõttu, et osa rajatavast suusakuurordist tekib sealse Eesti Aia nimelise küla lähedusse … tuleb vaid loota, et mitte selle asemele.
Lõpetuseks aga veel üks vene meediast leitud ülioptimistlik kild – ehk õpetab see olümpia Venemaale ausa mängu harjumust.
Karmo Tüür
12.07.2007
lõpetuseks aga üks pildike, mille eest palun kohe ette ja kõvasti vabandust kõigilt, keda see riivata võib. kuid kujutatatu iseloomustab ülihästi käiamsolevat diskussiooni ... ehkki on oma olemuselt ... eee ... mitte kuigi siivas ... esineb mittenormatiivset leksikat ja ka taustapilt on ... khmmm ... vastav ;)
No comments:
Post a Comment