Eston Kohver toodi eile korraks Pihkvas kohtusaali, kuid siis saadeti tagasi Moskvasse. Ehkki protsess toimub kohtus (seega normatiivselt võttes on tegu kohtuprotsessiga) pole siin pistmist õigusemõistmisega selle sõna tavapärases tähenduses.Kuna teadaolevalt võeti Eesti kaitsepolitsei ohvitser kinni Eesti Vabariigi pinnal, siis on ka kõik esitatud süüdistused jaburad: alates ebaseaduslikust piiriületamisest kuni ametirelva kandmiseni. Esmast protokolli, mis fikseeris mõlema poole piirivalvurite hinnangut, et Eesti poolel toimus rüselus ning seejärel läksid jäljed Venemaa poolele, pole siiani keegi ümber lükanud, lihtsalt hiljem vene poole kõrgem esindaja keeldus sellele oma allkirja panemast.
Mis põhjusel Kohver tegelikult kinni võeti ja miks teda vanglast kohtusse ja tagasi solgutatakse, võib vaid oletada. Kui jätta kõrvale konkreetse juhtumi tehnilised detailid, siis torkab aga silma üks sarnasus. Ukraina piloodilt Nadja Savtšenko võeti samamoodi ja umbes samal ajal ebaseaduslikult vabadus oma koduriigi pinnal, seejärel toimetati Venemaale ning nüüdseks juba u kaheksa kuud kestab nö kohtuprotsess.
Rääkida antud juhul vabast ja sõltumatust kohtust on ilmselgelt eksitav. Pigem kasutatakse kohtu institutsiooni selleks et oma õigusvastastele tegudele anda mingisugunegi juriidiline katus. Tuleb tunnistada, et üldjoontes see taktika toimib - enamik protsessi kajastavatest ajakirjanikest kasutab ilma vähimagi kõhkluseta sõnu, mis panevad publiku kõhklema: "Aga järsku kinnipeetu ongi milleski süüdi?"
Kas tuletab midagi meelde? Vihjeks - Stalini aegu lohutas publikum end samamoodi, et kui juba (su oma abikaasa/vanem/laps/naaber) kinni peeti, siis ju ta ikka milleski süüdi oli!
----------
Kohveri juhtumist sai põgusalt räägitus 8.juuni Reporteris.
----------
pilt võetud siit
No comments:
Post a Comment