Näiliselt tühise ajendi peale algav meeleavaldus. Sotsiaalmeedias levivad üleskutsed, tuhanded protestijad tänavatel. Jõuga laialiajamisele järgnev veelgi suurem ja otsusekindlam meeleavaldus. Tuleb kuidagi tuttav ette?Kas Jerevanis toimuval on midagi ühist sündmusega viimaste aasate jooksul laialt levinud protestidega? Kõikvõimalikud nn Araabia kevade, Serbia, Moldaavia, Gruusia, Kirgiisia, Ukraina jne sündmused on muutnud võimukandjad hellaks ja ajakirjanikud varmaks tõmbama paralleele ka seal, kus neid ehk polegi. Kes siis ei tahaks olla esimene, kes tabab ära, et tegu pole järjekordse pisikese mäsuga, vaid algava revolutsiooni esimese puhanguga.
Põhjus või ajend?
Aga alustame algusest. Rahvas tuli Jerevanis tänavale, protestimaks järjekordse hinnatõusu vastu. Elektri hind on viimastel aastatel korduvalt tõusnud ning nüüdne 17% kerkimine ajas Euroopa ühe vaeseima riigi elanikel kopsu üle maksa. Kilovattunni hind saab nüüd olema u 9 eurosenti, keskmine palk Armeenias on aga u 400.-EUR (võrdluseks Venemaal on need u 8 senti ja 550.-EUR).
Tänavameeleavaldused pole Armeenias harulduseks, neid on esinenud varemgi ja kõige erinevamatel põhjustel. Nii näiteks olid korruptsiooni vastu protestides u 10 tuh inimest tänavail eelmisel aasta oktoobris, 2013.a valimistejärgne protestilaine kestis aga pea pool aastat.
Lisaks vaesusele ongi Armeenias probleemiks esimesega pahatihti käsikäes käiv korruptsioon. Antud juhul haakub see ka protestide ajendiga ehk elektrihinna tõusuga. Venemaale kuuluv Armeenia energiatootmis- ja elektrilevi firmad hiilgavad oma ebaefektiivse majandamisega. Hiljutised uurimised paljastasid tavapäraseid korruptsiooniskeeme, kus need (vene) firmad ostsid Armeenia võimukandjatega seotud firmadelt kaupu ja teenuseid, makstes selle eest kordades (ja isegi tuhandetes kordades) üle turuhinna. Tõepoolest peab paika väljend, et Venemaa on väga edukas korruptsiooni eksprotimises.
Mõistete sõda
Peale otsese tänavaprotesti ja majanduspoliitiliste huvide kokkupõrke on toimuval veel üks, mõnes mõttes põnevamgi kihistus. Nimelt see, kuidas toimuvat kajastatakse, missuguseid silte kasutatakse.
Kuna tegu on Venemaaga väga tihedalt seotud riigiga (nö võtmeliitlane Euraasia majandusliidus) ja ka otseselt Venemaa majandushuve puudutava konfliktiga (Armeenia energiavalduste üks omanikke on Venemaa riiklik gigant Gazprom), siis ongi põnev jälgida, kuidas reageerivad toimuvale vene meedikanalid ja eksperdid.
Vene meedia laskis koheselt käiku mõiste #ElektroMaidan, viidates seeläbi Ukrainas toimuvale. Nii otse kui kaude süüdistatakse Jerevani rahutustes Läänt tervikuna ja USAd konkreetselt. Räägitakse hästi-orkestreeritud Venemaa-vastasest vandenõust, katsest destabiliseerida Venemaa liitlasi ja naabreid. Muuhulgas kõlavad ka soovitused Armeenia valitsusele, et kiirkorras tuleks riigist välja saata USA suursaadik.
Armeenia enda allikad eelistavad kasutada märksõna #ElectricJerevan ning eitavad mitte ainult venevastasust, vaid ka politiseeritust. Tuleb tunnistada, et tõepoolest pole toimuva taga seni veel ühtegi koondavat jõudu ega esile kerkinud silmapaistvat ühte liidrit.
Ühiskondlik elektriseerumine
Kuid poliitiline, sh välispoliitiline kontekst on Armeenia meeleavaldustel (sest need ei toimu ainult Jerevanis) paratamatult olemas. (Naaber-)riiklike energeetikahuvide kaudegi puudutamine ärritab paratamatult neid närvilõpmeid, mida esitatakse poliitilistena.
Ning kõige laiemalt on Armeenias tegu järjekordse näitega sellest lainest, mis on loksumas ja mulksumas kõikjal. Riigivõimu absoluut on murenemas ning kodanikud järjest enam teadvustamas enda õigusi kõnetada riiki otse. Tugevnev kodanikuühiskond ja deformeeruv parteipoliitiline vormistus on siinkohal vaid kanaliteks, mille kaudu see eneseteadvustus peaks seniste nägemuste kohaselt kulgema. Reaalsuses on selleks aga pigem sotsiaalmeedial põhinev nö otsekorraldus.
Armeenia elektriseerumine, kodanike ja ühenduste käivitumine on selles kõige laiemas raamistikus loomulik, ehkki vastuseisjaid saab olema nii Jerevanis kui naabruskonnas kuhjaga.
------
pilt võetud siit
No comments:
Post a Comment