valu on vajadus sõnastada seda, mis tundub ilmselge. Eks me ole ju kõik kõige hea poolt ja kõige halva vastu, kas pole? Aga kui sa hakkad seda“head“ ja „halba“ sõnastama, siis selgub et me polegi see ühtne ja universaalne „kõik“, vaid täidame neid mõisteid väga erinevate sisudega.
Venemaast ja vene rahvast rääkides kasutatakse tihti ebamääraseid, suisa müstitsismi langevaid määratlusi. Salapärane vene hing. Venemaa eriline tee. Müstiline Venemaa. Läänelike mõõdupuudega ei saavat Venemaale läheneda ja Lääne väärtused polevat talle omased.
Nüüd tegi Venemaa kõigi russoloogide elu natukese lihtsamaks. Nimelt üllitati dokument, milles on kirjas need Venemaad määratlevad väärtused, millest tuleb lähtuda väärika järlekasvu kujundamisel. Täpsemalt „Kasvatuse arendamise strateegia aastani 2025.“
Vaimsete väärtuste süsteem Kodumaa kaitsjale
See 13-leheküljeline dokument on päris põnev lugemismaterjal. Olgu kohe öeldud - viiteid ainuvalitsejale ja jumalast antud võimule siit ei leia. Karut ja balalaikat ka mitte. Tegemist on täiesti mõistlikus kroonukeeles kirjutatud paberiga, mis annab juhseid ja suuniseid, mille alusel tuleks juba haridusministeeriumil täpsemaid töökavasid hakata välja töötama.
Kuna jumalat sai juba mainitud, siis alustakski religioonist. Multireligioossele riigile kohaselt on dokumendi koostajad vältinud viiteid ühelegi konkreetsele usundile, rääkides ainult vajadusest vältida religioonidevahelisi pingeid ning kasvatada lugupidamist. Korduvalt rõhutatakse küll traditsiooniliste usundite rolli, ilma neid otse nimetamata. Teistest sarnastest dokumentidest on aga teada, et need on Venemaal õigeusk, islam, buddism ja judaism.
Aga mis on siis see vaimsete väärtuste süsteem, millest lähuvalt tuleb kasvatada tulevasi rahumeelseid „ülesehitajaid ja Kodumaa kaitsjaid“ (nüüd ja edaspidi on jutumärkides tsitaadid võimalikult lähedases tõlkes). Peamistena on kohe alguses üles loetletud „inimesearmastus, õiglus, südametunnistus, tahe, isiklik väärikus, usk headusesse ja püüd täita moraalseeid kohustusi iseenda, oma perekonna ja Kodumaa ees.“
Universaalne ja eripärane
Kui enamik tekstist on üsna universaalse olemusega, mis ilmselt kirjutataks iga riigi analoogsesse teksti, siis loomulikult on antud dokumendis Venemaale omaseid eripärasid.
Loomuldasa rõhutatakse vene keele rolli, mis riigikeelena peab olema „venemaalaste kodaniku-identiteedi alus ja rahvusliku enesemääratluse põhifaktor.“ Tõsi küll, mõni lehekülg hiljem räägitakse ka vajadusest tunda nii Venemaa rahvaste keeli kui ka võõrkeeli.
Lõik, mis räägib vajadusest kaitsta lapsi kahjuliku info eest toob küll meelde veidraid juhtumeid, kui tsenseeritakse ja keelatakse ära multikaid ja lasteraamatuid, kuid need päris-elu kõverdused ei tulene siiski sellest dokumendist.
Veidi arusaamatuks jääb, mida peetakse silmas vajaduse all populariseerida infokeskkonnas „traditsioonilisi venemaalikke väärtusi, sh esteetilisi, moraalseid, pereväärtusi ning käitumisnorme.“ Igaks juhuks tasub meelde tuletada vene keele eripära sellise määratluse puhul: russkie ja rossiiskie tsennosti, eesti keeles siis vastavalt vene ja venemaalikud väärtused.
Mõni lõik hiljem antakse sellele kaude vastus. Venemaalikeks väärtusteks võib pidada siis: „rahvustevahelise suhtlemise kultuur, internatsionalism, austus rahvusliku ja religioosse väärikuse suhtes“ jne.
Kollektivism au sisse!
Meie poolt vaadatuna tundub üsna omapärasena vajadus arendada lastes „kollektivismi ja sotsiaalse solidaarsuse põhimõtteid.“ Samas saab ainult heaks kiita vajadust kasvatada vastumeelsust „korruptsiooni ja ksenofoobia“ vastu.
Patriootlik kasvatus on igale riigile loomuomane vajadus, Venemaa versioonis sisaldub peale sõjalis-patriootilise komponendi veel tervet rida igati positiivseid ja üldmõistetavaid sõnu armastusest ja lugupidamisest.
Nö vanema põlvkonna esindajaid rõõmustab kindlasti kontseptsioonis rõhutatud vajadus arendada lugemist ja tõsta raamatukogude rolli. Nooremaid peaks rahustama teadmine, et seda lubatakse teha kaasaegseid tehnoloogiaid kasutades.
Oodatavate tulemustena soovitakse näha mh traditsiooniliste pereväärtuste tugevnemist, pedagoogide autoriteedi ja staatuse tugevnemist, positiivsete eeskujude mõjulepääsu ja negatiivsete ühiskondlike ilmingute vähenemist. Nagu öeldud alguses, kõige hea poolt ja kõige halva vastu, kas pole?
Üldistatult võib öelda, et tegu on üsna üldsõnalise, mõõdukalt konservatiivset maailmavaadet esindava tekstiga, milles on omal kohal kollektivism ja traditsioonilised väärtused, kuid puudub isegi põgus viide universaalsetele inimõigustele.
Dokument on kättesaadav siit
---
PS olgu öeldud, et kriitikud heidavad sellele
kontseptsioonile ette seitset surmapattu alates metodoloogilisest nõrkusest ja
vähesest sisemisest loogikast ning laialivalgumisest (millega tuleb nõustuda) kuni hukutavate neoliberaalsete
globaliseerumismehhanismide peidetud esitamiseni (millega ei saa nõustuda kuna ei
tea mis need on). Kõik see kokku olevat ohtlik, kuna viib „Venemaa haridusliku, aga
hiljem ka riikliku suveräänsuse kaotuseni, kuna „üldinimlike väärtuste“ sildi
all viiakse läbi lääneriikide hukutavaid mõjusid poliitilises ja hariduslikus
sfääris.“
-----------
pilt võetud siit
No comments:
Post a Comment