Postimees küsis, mida arvata uue suursaadiku määramisest Venemaale, misugune peaks uus saadik olema ja mida tegema.
---------------------
Siin on võimalik eristada kolme tasandit.
Esiteks on universaalne ülesanne iga uue saadiku ees. See pole mitte ainult volikirjade üleandmine ja muu formaalne rutiin lähetaja- ja sihtriigi vahel, vaid ka koostöösidemete sõlmimine sihtriigis resideeruvate teiste suursaadikutega. Diplomaatilise korpuse ühisüritused ja -tegutsemised on see osa suursaadikute tööst, mis jääb tihti publikule varjatuks, kuid omab üliväärtuslikku rolli lähetava riigi, antud juhul Eesti jaoks.
Teiseks on riigispetsiifiline aspekt. Hetkel on Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni suhetes keeruline periood. Rääkimata laimast kontekstist on meil ka mitmed kahepoolsed küsimused, mis vajavad lahendamist, alates Eston Kohveri juhtumist kuni piirilepinguni välja. Kõike seda on aga keeruline ajada, kui omavaheline lävimine on valulik või puudulik. Alates 2014.a veebruarist pole ju toimunud ühtegi kõrgemat kahepoolset kohtumist.
Kolmas külg küsimusest on juba konkreetse suursaadiku isikuga seonduv. Kuivõrd konkreetne isik suudab oma isikliku kompetentsi ja/või karismaga saavutada oma riigi jaoks olulisi eesmärke. Kuivõrd ta haakub peamaja nö peajoonega või on pigem omaette tegutseja. Kas isiklik suhetekeemia saadiku ja saatkonna ülejäänud meeskonna vahel toimib või mitte. Kuid sellele viimasele on praegu vara anda hinanguid.
Esiteks on universaalne ülesanne iga uue saadiku ees. See pole mitte ainult volikirjade üleandmine ja muu formaalne rutiin lähetaja- ja sihtriigi vahel, vaid ka koostöösidemete sõlmimine sihtriigis resideeruvate teiste suursaadikutega. Diplomaatilise korpuse ühisüritused ja -tegutsemised on see osa suursaadikute tööst, mis jääb tihti publikule varjatuks, kuid omab üliväärtuslikku rolli lähetava riigi, antud juhul Eesti jaoks.
Teiseks on riigispetsiifiline aspekt. Hetkel on Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni suhetes keeruline periood. Rääkimata laimast kontekstist on meil ka mitmed kahepoolsed küsimused, mis vajavad lahendamist, alates Eston Kohveri juhtumist kuni piirilepinguni välja. Kõike seda on aga keeruline ajada, kui omavaheline lävimine on valulik või puudulik. Alates 2014.a veebruarist pole ju toimunud ühtegi kõrgemat kahepoolset kohtumist.
Kolmas külg küsimusest on juba konkreetse suursaadiku isikuga seonduv. Kuivõrd konkreetne isik suudab oma isikliku kompetentsi ja/või karismaga saavutada oma riigi jaoks olulisi eesmärke. Kuivõrd ta haakub peamaja nö peajoonega või on pigem omaette tegutseja. Kas isiklik suhetekeemia saadiku ja saatkonna ülejäänud meeskonna vahel toimib või mitte. Kuid sellele viimasele on praegu vara anda hinanguid.
----------
No comments:
Post a Comment