küsimused seoses Putini kasvava populaarsusega. Nimelt toetab väidetavalt Venemaa riigipead 89% venelastest ning 87% toetab Krimmi annekteerimist. Suur toetus on ka Venemaa Ukraina suunalisele poliitikale.1) Kas need andmed on usaldusväärsed/objektiivsed või pigem vene propagandamasina poolt toodetud?
2) Kui need arvud on tõesed, siis kuidas Putini populaarsuse tõusu põhjendada? Miks see hoolimata majanduslikest raskustest ja näidishukkamistest (nt Nemtsov) tõuseb?
3) Millised on peamised Putinit toetavad ühiskonnagrupid? Milliste gruppide seas on toetus vene riigipeale madalam ja miks?
-----------------
Venemaa sotsioloogiliste uuringute tulemusi vaadates tuleb meeles pidada nö teleka-efekti.
Absoluutse enamuse venemaalaste jaoks (u 80%) on peamine infoallikas teler. Telekanalid on aga absoluutses enamuses riigi kontrolli all. Seetõttu väidavad ka Venemaa enda kriitilisemad analüütikud, et tegelikult mõõdetakse mitte avalikku arvamust, vaid telepildi peegeldust. Ja mõõtmise andmeid avaldatakse vaid kontrolli all ja teleka jaoks. Ehk siis telekas mõõdab telekat.
Mis aga puudutab seda, et kuidas siis needsamad venemaalased tegelikult suhtuvad Putinisse, siis tuleb möönda, et tõepoolest enamik on rahul või vähemalt arvab, et tegemist on võimalikest variantidest parimaga. Sellesama telepurgi vahendusel on loodud olukord, et kui küsida, et kes oleks võimalik alternatiivne president, siis ega väga palju variante polegi.
Kui meenutada kasvõi Venemaa presidendivalimisi, siis kas mäletate, et Putin oleks pidanud nt valimisdebatte? Loomulikult mitte, sest see oleks ta pannud kellegi teisega võrdsele positsioonile. Oleks tekkinud õhkõrn võimalus, et keegi hakkab kahtlema ja vaatama vastaskandidaati kaaluva pilguga: "Hmm, aga järsku see olekski parem?"
Aga teisest küljest on mõistagi vene ühiskonnas järjest rohkem nurinat seoses elukvaliiteedi langusega ning veelgi enam seoses süveneva arusaamaga, et helget homset ei pruugi tulla. Krimmi abil õnnestus see nurin mõneks ajaks summmutada, ehkki ka siin pole kõik lihtne. Iga kord kui seesama televiisor räägib sellest, kuidas Krimmi jaoks eraldatakse hiiglaslikke rahasummasid, vannub lihtne televaataja tulist kurja.
Vaenuliku välismaailma ja päästva tsaari kuvandisse ei usu heal juhul need, kes reaalselt välismaal käivad ning mitte ainult Türgi kuurortides. Kuid neid inimesi on väga vähe. Isegi nendest 18% välispassi omavatest kodanikest, kellel see võimalus oli seni olemas, ei tohi enam ühed käsu korras seda teha ning teised ei saa seda endale lubada rubla langenud ostujõu tõttu.
Nii et kui vastata küsimusele, et millise ühiskonnagrupi sees võib toetus väiksem olla, siis need on need, kes telekat ei vaata (ja see on intelligentsi seas tõusev trend) ja kes saavad reaalselt näha et kogu ülejäänud maailm ei unistagi Venemaa kahjustamisest. Kuid need inimesed kipuvad ise Venemaalt lahkuma.
-----------------
Venemaa sotsioloogiliste uuringute tulemusi vaadates tuleb meeles pidada nö teleka-efekti.
Absoluutse enamuse venemaalaste jaoks (u 80%) on peamine infoallikas teler. Telekanalid on aga absoluutses enamuses riigi kontrolli all. Seetõttu väidavad ka Venemaa enda kriitilisemad analüütikud, et tegelikult mõõdetakse mitte avalikku arvamust, vaid telepildi peegeldust. Ja mõõtmise andmeid avaldatakse vaid kontrolli all ja teleka jaoks. Ehk siis telekas mõõdab telekat.
Mis aga puudutab seda, et kuidas siis needsamad venemaalased tegelikult suhtuvad Putinisse, siis tuleb möönda, et tõepoolest enamik on rahul või vähemalt arvab, et tegemist on võimalikest variantidest parimaga. Sellesama telepurgi vahendusel on loodud olukord, et kui küsida, et kes oleks võimalik alternatiivne president, siis ega väga palju variante polegi.
Kui meenutada kasvõi Venemaa presidendivalimisi, siis kas mäletate, et Putin oleks pidanud nt valimisdebatte? Loomulikult mitte, sest see oleks ta pannud kellegi teisega võrdsele positsioonile. Oleks tekkinud õhkõrn võimalus, et keegi hakkab kahtlema ja vaatama vastaskandidaati kaaluva pilguga: "Hmm, aga järsku see olekski parem?"
Aga teisest küljest on mõistagi vene ühiskonnas järjest rohkem nurinat seoses elukvaliiteedi langusega ning veelgi enam seoses süveneva arusaamaga, et helget homset ei pruugi tulla. Krimmi abil õnnestus see nurin mõneks ajaks summmutada, ehkki ka siin pole kõik lihtne. Iga kord kui seesama televiisor räägib sellest, kuidas Krimmi jaoks eraldatakse hiiglaslikke rahasummasid, vannub lihtne televaataja tulist kurja.
Vaenuliku välismaailma ja päästva tsaari kuvandisse ei usu heal juhul need, kes reaalselt välismaal käivad ning mitte ainult Türgi kuurortides. Kuid neid inimesi on väga vähe. Isegi nendest 18% välispassi omavatest kodanikest, kellel see võimalus oli seni olemas, ei tohi enam ühed käsu korras seda teha ning teised ei saa seda endale lubada rubla langenud ostujõu tõttu.
Nii et kui vastata küsimusele, et millise ühiskonnagrupi sees võib toetus väiksem olla, siis need on need, kes telekat ei vaata (ja see on intelligentsi seas tõusev trend) ja kes saavad reaalselt näha et kogu ülejäänud maailm ei unistagi Venemaa kahjustamisest. Kuid need inimesed kipuvad ise Venemaalt lahkuma.
No comments:
Post a Comment