Kas keegi oskab öelda, kui palju on Gruusia konfliktis osapooli? Kaks-kolm? Viis? Kümme? Õiget vastust ilmselt polegi, kuid põnev on jälgida, keda kõike siia mängu tõmmatakse, eelkõige infosõja rinnetel.Peale tavapärase “komplekti” – Gruusia ja värskeltküpsetatud riigikesed – lisab iga kommentaator siia muidugi Venemaa. No ja siis kindlasti USA. Pisut vähemal määral saab rääkida Euroopa osast, sedagi pigem kaudselt. Kuid sellega ei lõpe kaugeltki osutatavate riikide ja poliitiliste jõudude nimekiri. Sõltuvalt fantaasiast või haardest tuuakse mängu kõik naabruses ja kaugemalgi olevad olulisemad tegijad alates Ukrainast ja lõpetades minugi poolest Hiinaga.
Venekeelse meedia jälgijatel pole ilmselt silme vahele jäänud see, millise mõnuga osutati eriti konflikti algfaasis Iisraeli rollile. Väited stiilis “Iisraeli instruktorid õpetavad grusiine venelasi tapma” ja “juudid Gruusia valitsuses” kõlasid nii sealsetes ametlikes ajalehtedes kui blogides. Üldine suhtumine juutidesse Venemaal lisas kõigele sellele ainult värvi ja igat masti vandenõuteooriad olid varmad sündima. Kuid vaadelgem pigem fakte või seda vähest, mis avalikus ruumis saadaval.
Tehnika müük
Kui meelde tuletada, oli otsese sõjategevuse avapauk tõepoolest Gruusia mehitamata luurelennukite allalaskmine. Need lennukid aga olid soetatud Iisraelist. Viimase kümmekonna aasta jooksul olla Iisrael müünud Gruusiale kõikvõimalikku sõjatehnikat eri andmetel 300-500 miljoni dollari väärtuses.
Loomulikult kaasnes selliste ostudega Iisraeli instruktorite saatmine Gruusiasse, õpetamaks sealseid sõjaväelasi uue tehnikaga ümber käima. Ja tõepoolest on vähemalt kaks Gruusia valitsuse ministrit – kaitseminister Davit Kezerashvili ja integratsiooniminister Temur Iakobashvili – juudi taustaga.
Iisrael ise kinnitas, et on müünud Gruusiale ainult kaitserelvastust. Pealegi olla Tel Aviv keeldunud müümast Thbilisile vahetult sõja eel 300 tanki Merkava.
Siit jõuamegi küsimuseni, mis siis on Iisraeli huvi selles konfliktis. Ei ole ju tegu naaberriigi, saatusekaaslase ega sugulasrahvaga. Siiski, erinevatel andmetel on Gruusias elanud 50 000 - 80 000 juuti, kelles suur osa on nüüdseks Iisraeli välja rännanud ja moodustanud seal Gruusia-meelse kogukonna.
Laiemad huvid
Suures plaanis võib öelda, et Iisraeli peaeesmärk on jõudude tasakaalustamine regioonis, mida tuntakse nime all laiem Lähis-Ida. Ajaloolises plaanis on välja kujunenud, et Iisraeli nähakse USA eelpostina piirkonnas. Nõukogude ajast saati pidas Moskva heaks iga liigutust, mis USA/Iisraeli mõju vähendas. Iisrael omakorda püüab tasalülitada Moskva mõju naabruskonnas.
Eelkõige soovib Iisrael iga hinna eest vältida seda, et Moskva müüks otse või kaude relvi või nn ohtlikku tehnikat Iraanile, Palestiinale või nt Hezbollah’le.
Pikemas perspektiivis proovib aga Iisrael vältida Venemaa rolli tugevnemist Egiptuses, sest kui keegi üldse tõsiselt suudab juudiriiki ähvardada, siis just see riik.
Muuseas, väidet, et Iisrael loobus tankide müügist Gruusiale, võib tõlgendada kui varjatud ähvardust: kui Venemaa müüb ründerelvi Iisraeli ebasõbralikele naabritele, võib Iisrael teha sama ja müüa Venemaa naabritele.
See on vaid üks näide paljudest taustamängudest, mis käivad pealtnäha lihtsa Gruusia konflikti ümber.
Karmo Tüür
09.09.2008
4 comments:
Aga kas ei ole kummaline, et vaid 50-80 tuhat Georgia* taustaga juuti justkui mõjutaks Iisraeli poliitikat ja avalikku arvamust rohkem kui sajad-tuhanded Vene taustaga juudid, kellele vististi isegi venekeelsed ajalehed ja võibolla isegi telekanalid juudiriigis eksisteerivad? Ammugi nad siis kindlasti ka jälgivad Vene meediat otse.
Merkava IV tulejuhtimissüsteem olevat niivõrd täpne, et võimaldab tankikahuriga isegi helikoptereid alla tulistada. Ilmselgelt oleks Georgialased saanud küll pigem vanemaid mudeleid. Üht või teist pidi peale paari aasta taguseid Liibanoni sündmusi kogesid juudid, et tankidest - olgu nad kui tahes hästi tehtud - ei olegi nii palju kasu.
(Kuigi kohe trükki minevas ajakirjanumbris on minu nime all avaldatud artiklis (blogimootoritest) kasutatud nime Gruusia, siis peale augustikuiseid sündmuseid otsustasin eraviisiliselt kirjutatud materjalis hakata kasutama sõna Georgia, et väljendada enda lahtiütlemist Georgia ja Venemaa seostest.)
mnjah ... kuigi ei oma isiklikku kogemust, kuid tuginedes taustateadmistele ja talupojamõistusele, oletan, et suur osa venekeelseid Iisraeli elanikke ei ole just kuigi positiivselt meelestatud Venemaa praeguse võimu suhtes.
seega Gruusia taustaga iisraellased mitte ei vastandu Vene/NLiidu taustaga kojupöördunuile, vaid pigem võimenduvad omavahel.
kuigi jah, mida mina ka sellest kõigest tean:)
ja sa ei mainigi lendulastud kuulujutte, justkui oleks Iisraeli mehitamata luurelennukid kasutanud Gruusiat baasina Iraani jälgimisel või et Iisrael saavutanud kogunis Gruusiaga salaleppe pruukida Gruusia lennuväljasid Iraani ründamiseks.
(Mina küll kasutaks pigem nime Sakhartvelo kui Georgia.)
ega lugu pole kummist, et kõik sisse mahuks:)
ja nimetamisest - vaba maa, kas tead:) ise olen kirjutanud nii
http://karmotuur.blogspot.com/2007/11/gruusia-kpsuseksam.html
Post a Comment