Moskva getostamine

Vaatamata kõikidele erinevustele Euroopa ja Venemaa vahel, on meil ka väga palju ühisjooni. Ühe sarnasusena, mis pikas plaanis muudab oluliselt mõlema Euraasia osa nägu, on immigratsioon.

Venemaa elanikkond kahaneb kiiresti, kuid veelgi kiiremini jääb vähemaks tööjõudu. Venemaa Demograafi Uuringute Instituudi andmetel lähema paarikümne aasta vältel välja üsna trööstitu.

Aastatel 2010-2024 saab praegustest noortest tööealiseks ehk nö siseneb tööjõuturule u. 21 miljonit inimest. Samas ajavahemikus kukub sellelt turult välja u. 37 miljonit töötajat. Seega jääb Venemaal lähema 15 aasta jooksul puudu 16 miljonit paari töökäsi.

Kuskohast seda auku täita? Esmapilgul on ju see imelihtne – tuleb töötajaid sisse tuua. Ideaalis tuleb välismaalt kohale väljaõppinud kodanik, teeb mõned aastad tööd, maksab makse, korjab raha taskud täis ja lahkub tagasi oma kodumaale.

Sisserännu varjupooled
Kuid ei pea olema just raketi- või isegi ühiskonnateadlane, et näha selle näiliselt lihtsa lahenduse varjupooli. Enamik sisserännanuist ei taha hiljem kuidagi lahkuda ning kipuvad endale lisaks veel terveid suguseltse kohale tooma, koormates niimoodi sotsiaalsüsteemi.

Tegelikkuses pole sisserändajad sageli mitte kõrg-kvalifitseeritud spetsialistid, vaid nö mustatöölised, kes peale ühe-kahe lihtsama ameti pidada ei suuda ja võivad seetõttu imelihtsalt töötuks jääda. Maksude maksmisega kipub olema probleeme nii taoliste juhutööliste kui neid palkavate ettevõtete poolelt, suurendades niimoodi varimajandust.

Omaette probleemiks kujunevad sisserändajate järeltulijad, kes ei jaga enam oma vanemate rahulolu tõotatud maale rändamisest ning kipuvad oma rahulolematust väljendama üpris äärmuslikul moel. Sellele liitub nn põliselanike poolne vastureaktsioon ehk võõraviha ja kokku saabki üsna plahvatusohtliku segu.

Äärelinna-lahendus
Moskva linnavalitsus on otsustanud probleemi lahendada üsna omapärasel moel. Nimelt on suuremad ettevõtted linna heakskiidul asunud ehitama äärelinnadesse nö hotellirajoone. Moodulitest kokku pandud mõnekorruselised majakesed ei paku küll erilisi mugavusi, kuid peaks lahendama mitu probleemi korraga.

Esiteks viiakse seni otse ehitusobjektidel jm linna piires, tihti ebaseaduslikult elavad võõrtöölised elama linna äärealadele. See peaks vähendama võimalikke konflikte kohalikega ja andma sisserännanuile suurema turvatunde, meelitades kohale neidki, kes varem kartsid Moskvasse tulla, kartes kokkupõrkeid kurikuulsate Moskva skinheadidega.

Teiseks peaks selline töökoha poolt pakutav hotellimajutus tagama, et töölepingu lõppemise järel korjab võõrtööline oma seitse asja kokku ja lahkub.

Süvenev vastasseis
Ettevaatlikumad inimesed aga pelgavad, et asi võib anda sootuks vastupidise tulemuse. Esiteks tekivad Moskva äärealadele getod, kus tihedalt kooselavad võõrad muutuvad enesekindlamaks ning ei tunne mingitki vajadust kohaneda kohalike tavade ja normidega. Taolise hirmul on seda suurem alus, et üha enam tuleb sisserändajaid mitte kultuuriliselt lähedasest ja vene keelt valdavast Kaukaasiast, vaid moslemlikust Kesk-Aasiast ja kaugemaltki.

Teiseks tekib aga nö võitleval kohalikul noorsool ehk kõikvõimalikel skinnidel, neofashistidel ja muudel pruunsärklastel konkreetne sihtmärk. Kogu aga kamp kokku, põruta bussiga mõnda säärasesse asumisse ja lase kurikatel välkuda.

Viimasel ajal on Venemaa populaarsel saidil, Youtube’i analoogil rutube.ru olnud üks enim-vaadatud videosid „Slaavi Liidu võitlejate üleskutse venelastele“, kus tätoveeritud, muskleis ja maskiga mees pajatab sisserändajaist, kes vihkavad põliselanikke ja on katkuna vallutanud linna. Mida siis ette võtta – sellele annab vastuse sama video teine poole, kus jõusaalis noored vihased mehed rauda rebivad ja innustunult lööke harjutavad. Muuseas, see on üks leebemaid paljudest sarnastest.

Karmo Tüür
17.09.2008