Kurb, kuid sümptomaatiline on jälgida, mis saab Venemaal ka julgematest poliitilistest unistajatest. Viimatiste presidendivalimiste ajal tekkis üldise ette-ennustatavuse, halluse ja igavuse taustal üks huvitav algatuseke. Üks presidendikandidaatidest, Jekaterina Gordon, astus tookord mängust kõrvale ja teatas et asub üles ehitama uut poliitlist jõudu. Sest et senine süsteem on aja ära elanud ja sellega koostööd teha pole mõtet.
Jah loomulikult on arusaadav, et iga kandidaat, kes lastakse Venemaal kasvõi kandideerimise lähedale, on seitse korda kontrollitud ja sisulist riski süsteemile kujutada ei saa. Aga siiski – Konstitutsioonilise Demokraatia Erakond ja selle taga olevad tugeva kodanikuühiskonna ideed tundusid vähemalt toona väikese innovaatilise sädemena üldises tuhmuse olustikus.
Nüüd aga ilmus endise presidendikandidaadi blogis tekst, mille ma osaliselt ära tõlgin:
„Kas teate, millal ma nutan viimasel ajal? Siis kui kuulen ausat ja selget juttu ... peale neid marionett-valimisi on minusse jäänud pettumus ja tülgastus.
Mulle helistatakse siiani, üritatakse aru saada, kas ma lähen veel valimistele välja, olgu siis Duumasse või linnapea kohale ... aga asjad on nii. Ma lahkusin sellest mängust ja ütlesin oma meeskonnale, et jätkan võitlust koos teiega, kuid ei lülitu sellesse bandiitlikkuse vertikaali. (võimuvertikaal on märksõna, millega kirjeldatatakse Putinlikku režiimi)
/.../ Lähipäevil ma teatan partei loomisest, mille ideed ma olen endas kandnud. Ainul ALTPOOLT, ainult AUSALT, ainult Kompromissitult. Meis on õrn lootus, et kerjuslik Enamus ärkab üles ja et Putin muutub kriminaalse ühiskassa hoidjast /.../ reaalseks Presidendiks, Liidriks.
Praegu on võimu juurde pürgijate ainuke soov kohtuda Vladimiriga, aga mitte ühega tema teisikutest. Peamine ülesanne on nende, riigi tükkideks rebinud varaste jaoks püsida võimul. Lääne lobi imeb minu riigist verd, rõõmustab elanikkonna vähenemise ja sandistatud ja harimatute laste üle minu maal. Meile on jäetud vaid telekas ... igapäevane narkootiline idiootsus. Kõik on halvasti. Kõik on väga halvasti. /.../
Me peame olema julged nagu ei kunagi varem, ausad ja puhtad ... lõpetamaks alandlikke ja lipitsevaid katseid meeldida mingitele poliitilistele abstraktsioonidele, mida nimetame Presidendiks ja Ministriteks /.../
Vaesed on harimatud, ärahirmutatud ja laialispaisatud. Rikkad on harvade eranditega autud ja vastutustundetud. Ärgake üles, mu kallikesed! Meid hävitatakse. Vladimir Vladimirovitš ... ärgake!“
Mis siis on selle loo moraal? Et ka need, kes julgevad nimetada Venemaal toimivat nö poliitilist süsteemi õigete sõnadega: „kriminaalne, bandiitlik, riigi laialivarastamisega tegelev seltskond“, loodavad sellele, et tegelikult on tsaar hea. Et tegelik Putin – ja mitte tema teisik – on kummalises unes või infosulus ning tuleb ainult suuta ta üles äratada.
---
Pilt võetud siit
No comments:
Post a Comment