Gruusia poliitilise elu tempo näib üha enam kohanduvat sealse rahva temperamendile. Ehk siis kuum, kiire ja vasturääkiv. Pagenduses viibiva opositsiooniliidri surm kütab olukorda ainult tulisemaks.
Vaevalt kuu on möödunud presidendivalimistest ja alla kolme kuu jäänud parlamendivalimisteni. Ehkki meeleavaldused Tbilisis hääbusid õige pea peale eelmisi valimisi, pole kadunud vastusesis püsimajäänud presidendile Mihhail Saakashvilile.
Opositsiooni-erakondade liidrid jagavad rõõmuga intervjuusid, rääkides ikka sellest, kuidas presidendivalimised paiskasid Gruusia tagasi kaugesse minevikku ja kuidas võimud eiravad rahva huve.
Opositsiooni nõudmised
Jaanuari lõpupäevil andis opositsioon üle 17 punktist koosneva nõudmiste nimekirja. Kolm põhilist punkti nõuavad Gruusia ringhäälingunõukogu ja valimiskomisjoni kooseisu muutmist ning valimisseadustiku ümberkorraldamist.
Esimeses kahes nõutakse opositsioonierakondade esindajate arvamist vastavate kogude koosseisu. Valimisreeglite ümberkorraldused (valimiskünnise langetamine seitsmelt protsendilt viiele jms) peaks võimaldama parlamenti pääseda rohkematel ja väiksematel erakondadel.
Tõsi küll, valitsusmeelsed kommentaatorid väidavad, et kõik vastavad muutused on juba ammu plaanis. Opositsioon esitanud oma nõudmised vahetult ümberkorralduste eelõhtul, näitamaks, et valitsus oli sunnitud kiirkorras järele andma nõudmistele.
Niiditõmbaja surm
Opositsioon ähvardas alustada 15.veebruaril tähtajatu meeleavaldusega Tbilisi kesklinnas, saavutamaks oma nõudmiste täitmist. 12. veebruari hilisõhtul aga suri opositsiooni niiditõmbajaks peetud Badri Patarkatsishvili.
See ülirikas ja omamoodi karismaatiline mees külvas oma surmaga ilmselt suurematki segadust kui oma eluaegsete tegudega. Kõikvõimalikele sahinatele annavad alust vähemalt kolm asjaolu. Et ta suri vahetult enne ennustatavaid meeleavaldusi, milles pidi end tõestama ka temaloodud uus poliitiline liikumine; et ta suri Londonis, kus kõmuliselt lahkus elust Aleksander Litvineko; ning et ta suri mõni tund peale kohtumist Boriss Berezovskiga, kellega neid seovad tihedad ärilised sidemed (muuhulgas oli nende ühisel palgal ka Andrei Lugovoi, Litvinenko väidetav tapja, nüüdne Venemaa duumasaadik).
Ei tahaks küll tegeleda kuulujuttudega, kuid need vandenõuteooriad asuvad juba elama omaette elu ja osalema Gruusia poliitilises elus. Eesti asjur Gruusias Harry Lahtein kinnitas, et Patarkatsishvili loomulikku surma ei kipu kohapeal keegi uskuma.
Üks versioon hullem kui teine
Loomulikult otsitakse ühe variandina kõige taga Kremli karvast kätt. Patarkatsishvili tapmine olla Vene agentide kätetöö, lootuses niimoodi lõplikult rikkuda Saakashvili kõikumalöönud mainet Lääne silmis. Selle versiooni kohaselt peaks jääma mulje, et Saakashvili ise on asunud poliitiliste mõrvade teele.
Teine versioon on veelgi veidram. Nimelt olla Patarkatsishvili hoopis ise kõik lavastanud. Et tapetu olla tema teisik, Badri ise laskis endale teha plastilise operatsiooni ning varjuvat nüüd jälituse eest. Miks pidanuks multimiljardär, kelle varandus olla olnud suurem kui Gruusia riigieelarve, seda tegema, jääb lahtiseks. Nagu öeldakse, võimalikud variandid.
Võrguavarustest võib leida veelgi lennukamaid seletusi. Näiteks olla Patarkatsishvili kõrvaldajaks Boriss Berezovski. Kuna Berezovksi on Vladimir Putini vaenlane, siis kõrvaldas ta mehe, kelle abil Putin soovis Gruusia enda kontrolli alla painutada.
Kui olgu nende vandenõuteooriatega kuidas on. Ilmselt siiski ei saa välistada võimalust, et Patarkatsishvili poolt käima tõmmatud kristlik-demokraatlik liikumine, mis üritab endale populaarsust koguda Gruusia õigeusu kiriku rolli tõstmise ideega, osaleb järgmistes parlamendivalimistes ka ilma oma rahastajata. Kas ja kuivõrd aga see üritus edukaks osutub, on praeguses segaduses ilmselgelt liiga vara öelda.
Karmo Tüür
14.02.2008
Vaevalt kuu on möödunud presidendivalimistest ja alla kolme kuu jäänud parlamendivalimisteni. Ehkki meeleavaldused Tbilisis hääbusid õige pea peale eelmisi valimisi, pole kadunud vastusesis püsimajäänud presidendile Mihhail Saakashvilile.
Opositsiooni-erakondade liidrid jagavad rõõmuga intervjuusid, rääkides ikka sellest, kuidas presidendivalimised paiskasid Gruusia tagasi kaugesse minevikku ja kuidas võimud eiravad rahva huve.
Opositsiooni nõudmised
Jaanuari lõpupäevil andis opositsioon üle 17 punktist koosneva nõudmiste nimekirja. Kolm põhilist punkti nõuavad Gruusia ringhäälingunõukogu ja valimiskomisjoni kooseisu muutmist ning valimisseadustiku ümberkorraldamist.
Esimeses kahes nõutakse opositsioonierakondade esindajate arvamist vastavate kogude koosseisu. Valimisreeglite ümberkorraldused (valimiskünnise langetamine seitsmelt protsendilt viiele jms) peaks võimaldama parlamenti pääseda rohkematel ja väiksematel erakondadel.
Tõsi küll, valitsusmeelsed kommentaatorid väidavad, et kõik vastavad muutused on juba ammu plaanis. Opositsioon esitanud oma nõudmised vahetult ümberkorralduste eelõhtul, näitamaks, et valitsus oli sunnitud kiirkorras järele andma nõudmistele.
Niiditõmbaja surm
Opositsioon ähvardas alustada 15.veebruaril tähtajatu meeleavaldusega Tbilisi kesklinnas, saavutamaks oma nõudmiste täitmist. 12. veebruari hilisõhtul aga suri opositsiooni niiditõmbajaks peetud Badri Patarkatsishvili.
See ülirikas ja omamoodi karismaatiline mees külvas oma surmaga ilmselt suurematki segadust kui oma eluaegsete tegudega. Kõikvõimalikele sahinatele annavad alust vähemalt kolm asjaolu. Et ta suri vahetult enne ennustatavaid meeleavaldusi, milles pidi end tõestama ka temaloodud uus poliitiline liikumine; et ta suri Londonis, kus kõmuliselt lahkus elust Aleksander Litvineko; ning et ta suri mõni tund peale kohtumist Boriss Berezovskiga, kellega neid seovad tihedad ärilised sidemed (muuhulgas oli nende ühisel palgal ka Andrei Lugovoi, Litvinenko väidetav tapja, nüüdne Venemaa duumasaadik).Ei tahaks küll tegeleda kuulujuttudega, kuid need vandenõuteooriad asuvad juba elama omaette elu ja osalema Gruusia poliitilises elus. Eesti asjur Gruusias Harry Lahtein kinnitas, et Patarkatsishvili loomulikku surma ei kipu kohapeal keegi uskuma.
Üks versioon hullem kui teine
Loomulikult otsitakse ühe variandina kõige taga Kremli karvast kätt. Patarkatsishvili tapmine olla Vene agentide kätetöö, lootuses niimoodi lõplikult rikkuda Saakashvili kõikumalöönud mainet Lääne silmis. Selle versiooni kohaselt peaks jääma mulje, et Saakashvili ise on asunud poliitiliste mõrvade teele.
Teine versioon on veelgi veidram. Nimelt olla Patarkatsishvili hoopis ise kõik lavastanud. Et tapetu olla tema teisik, Badri ise laskis endale teha plastilise operatsiooni ning varjuvat nüüd jälituse eest. Miks pidanuks multimiljardär, kelle varandus olla olnud suurem kui Gruusia riigieelarve, seda tegema, jääb lahtiseks. Nagu öeldakse, võimalikud variandid.
Võrguavarustest võib leida veelgi lennukamaid seletusi. Näiteks olla Patarkatsishvili kõrvaldajaks Boriss Berezovski. Kuna Berezovksi on Vladimir Putini vaenlane, siis kõrvaldas ta mehe, kelle abil Putin soovis Gruusia enda kontrolli alla painutada.
Kui olgu nende vandenõuteooriatega kuidas on. Ilmselt siiski ei saa välistada võimalust, et Patarkatsishvili poolt käima tõmmatud kristlik-demokraatlik liikumine, mis üritab endale populaarsust koguda Gruusia õigeusu kiriku rolli tõstmise ideega, osaleb järgmistes parlamendivalimistes ka ilma oma rahastajata. Kas ja kuivõrd aga see üritus edukaks osutub, on praeguses segaduses ilmselgelt liiga vara öelda.
Karmo Tüür
14.02.2008
No comments:
Post a Comment