Ainult slaavi riikide, eelkõige Venemaa ühistegevus Euroopaga võib anda Euroopa Liidule arenguimpulsi, mis võimaldab tal ellu jääda. Sellelaadne idee kõlas Venemaa välisministeeriumi ajakirjas Dipomat.
Jaanuarikuise numbri peateemaks oli slaavi ühtsus. Põhilise, programmilise artikli autor Natalja Narotshnitskaja rõhutas, et slaavlus on olnud see tuumik, mis on jäänud püsima, elades üle nii germaanlaste-teutoonide ittatungi, mongolite läändeliikumise ja türklaste põhjavallutused.
Slaavlusest laiemalt ja Venemaast kitsamal saavat rääkida vaid väljaspool äratüüdanud inimõiguste ja demokraatia raamistikku, kõlas Narotshniskaja väide.
Läänt on alati huvitanud ida-Euroopa valitsemine, selle geopoliitilise ruumi endale allutamine. Seetõttu polevatki võimaldatud ühtse ja võimsa slaavi riigi teket. Kõige taga olevat USA Euraasia-strateegia, mille sihiks on Venemaa tõrjumine kirdesse, eemale meredest.
Euroopa kriisist väljaaitamiseks olevat vaja slaavlaste, eelkõige Venemaa abikätt. Selleks peab vaid tunnistama tugevat Venemaad kui rahvusvaheliste suhete süsteemi võtmetegijat.
Peale taolist võimast sissejuhatust said sõna vähemad tegijad. Täpsemalt Euroopa Liitu kuuluvat slaavi riikide saadikud Venemaal. Kõigi nende käest küsiti, et mida siis tähendab nonde rahvaste jaoks slaavlaseks olemine ja kas algav aastatuhat võiks endaga tuua slaavlase jätkuva killustumise või ehk siiski lõimumise?
Tuleb tunnistada, et suursaadikud jäid diplomaatiliselt vaoshoituks. Erilist vaimustust võimaliku ühteheitmise üle ei avaldanud keegi, samas ei eitanud nad ka ühise slaavi alge olemasolu – mis oleks ju olnud ka veider.
Bulgaaria saadik Venemaa Föderatsioonis Plamen Ivanov oli ehk kõige soodsamalt meelestatud. Bulgaaria olevat siiani slaavlus häll. Venemaa on EL strateegiline partner ja Bulgaaria näol olla Venemaal partner, kes seisab hea kahe suure koostöö eest.
Sloveenia saadik Andrei Benedeitshin rääkis samuti sellest, et slaavi riikide näol on olemas kultuuriline ühisruum EL ja Venemaa vahel. Kuid selle ühisruumi potentsiaal võib jääda rakendumata, kui ei võeta arvesse keerulist ajalugu slaavi riikide endi vahel. Lahendamata küsimused võivatki saada komistuskiviks Brüsseli ja Moskva koostöö teel.
Augustin Chisar, Slovakkia saadik, kõneles oma vastuses slaavi idee ajas muutunud tõlgendustest. Esimene slaavi riik – Moraavia – asus just Slovakki territooriumil, kuigi seda loonud rahvas on nüüdseks kadunud.
Tshehhi saadik Miroslav Kostelke oli tunduvalt skeptilisem, öeldes, et slaavi ühtsus näib globaliseeruvas maailmas millegi kunstlikuna ja seda veidram oleks rääkida mingist „slaavi vastukaalust“ ülejäänud maailmale. Tshehhidel polevat tungi mingi „slaavi ühisriigi“ järgi, mis oleks allutatud mingile ühele juhile.
Poola saadik Ezhi Bar vastas veelgi konkreetsemalt, et mitte öelda, iroonilisemalt. Poolakad ei soovi anda slaavlusele mingit poliitilist alatooni, nagu oli XIX saj. panslavismil. Bar rõhutas, et ühest küljest asub Poola kaasaegses Euroopas, teisalt aga kasutab oma slaavi sidemeid Poola-Ukraina koostöö süvendamiseks.
Slaavi ühtsuse arendamiseks on nüüd loodud Slaavi Kultuuride Foorum, mis ühendab kõiki 13 slaavi riiki, millest 5 kuuluvad Euroopa Liitu. Sloveenias asuva ühenduse esindajatega on juba pidanud vajalikuks kohtuda ka Venemaa välisminister Sergei Lavrov.
Slaavi vendlust pidas oma Bulgaaria-visiidi aegu rõhutada ka Valdimir Putin. Ehk aktiivseim slaavi ühispingutuse sihtmärk on praegu aga Serbia, kus Moskva on asunud otsustavalt vastu soovile anda iseseisvus praegu Serbia koosseisu kuuluvale Kosovole.
Artikli alul mainitud Narotshnitskaja pidas oma loos vajalikuks hoiatada maailma Kosovo toetamise eest. Tähendavat see ju tee avamist Suur-Albaania idee teostumisele, ÜRO põhikirja kokkukukkumisele ja lõppu üleüldisele rahule.
Slaavi vendlus on ikka vägev jõud, kas pole?
Karmo Tüür
5.02.2008
No comments:
Post a Comment