Kas küsimus oli tookord poolakates või torumeestes? Loomulikult mitte. Tegemist oli klassikalise tajukonfliktiga, milles need, kellel on kardavad neid kellel ei ole. Inglise keeles on selle kohta suurepärane termin haves vs havenots.
Jõukamate riikide ning heaoluühiskondade elanikud on läbi aegade olnud paratamatu dilemma ees. Ühest küljest tahaks säilitada oma senist elujärge, saada korralik haridus, teenida viisakat palka ja elada muretult ära ka peale pensionile minemist. Teisest küljest viib haridus ja hea elujärg alati sündivuse languseni ning seetõttu on pidevalt vaja sisse lubada võõrtöölisi, kes võimaldaks sotsiaalsüsteemi üleval pidada.
Praeguse kriisi eripära
Euroopas on olnud mitmeid sisemigratsiooni laineid ning ka väline sisseränne on olnud alatine ja paratamatu. Praegu on aga sissevool muutunud massiliseks ning ilmselt ületab ka riikide vastuvõtuvõimet.
Erilist värvi ja kirge lisab asjadele see, et tullakse sõjapiirkondadest. Agressiivsest keskkonnast saabunud tegelased on plahvatusohtlikult pinges ning kohalike tavade suhtes ignorantsed. Klammerdumine omade külge ja koduste konfliktide kaasatoomine on loomulik.
Olukorra leevendamiseks peaks piltlikult iga sisserändaja juurde panema sotsiaaltöötaja-psühholoogi, kes peale kõige muu peaks valdama ka tulija keelt ja märgisüsteemi, et enda tööd tulemuslikult teha. Lisaks peaks ta olema ka kõrgelt motiveeritud ja hästi tasustatud. Ja neid peaks olema palju. Väga palju.
Kahepoolne manipuleeritavus
Suurim probleem on ilmselt aga see, et tulijad kui ka vastutahtsi-vastuvõtjad on ülihõlpsasti manipuleeritavad. Rassilised, regligioossed, kultuurilised jne erinevused võimaldavad värbajatel oma tööd imelihtsalt teha. Kaitseseisundis inimese kriitiline mõtlemisvõime kahaneb olematuks ja „õige asja“ ajamiseks ulatatav relv leiab eest ootevalmis käed.
Neid, kes tahavad suurt sõda Euroopasse tuua, pole ilmselt palju. Kuid neid, kes soovivad konflikti külvamise ja kontrolli abil oma eesmärke saavutada, leidub lademeis. Nüüd muutub nende tööpõld laiaks ja pinnas rammusaks.
Poola torumees jääb kahvatuks varjuks praeguste hirmude ees. Ja paraku on need hirmud ka paljuski õigustatud. Kuid ohu allikaks pole mitte niivõrd sisserändajate laviin ise, vaid meie võimetus sellele adekvaatselt vastata. Seistes mäe jalamil ja vaadates sinu poole laskuvat laviini, pole kõige mõistlikum kuulata neid, kes soovitavad haarata kirvest.
-----------
pilt võetud siit
No comments:
Post a Comment