Informatsioonilise segaduse külvamine

Aga kas te teate, kes tegelikult laskis alla Boeingu? Ja kes ikkagi sõdib ida-Ukraina põldudel? Kes, kuidas ja miks rahastab opositsiooni? Ja ...

Ükskõik missuguse vähegi olulise küsimuse Venemaa sise- ja välispoliitikast te ka ei esitaks, vastuseid leidub rohkem kui üks. Eri seletuskäike tekib kiirelt juurde, eriti kui (välis-)meedia on vastava protsessi või sündmuse puhul osutanud Kremli seotusele või suisa süüle.

Alternatiivsete seletuste veetlus

Alternatiivsete versioonide tootmise taga on terved meeskonnad, nn trollivabrikud. Usinad poisid ja tüdrukud lasevad klaviatuuride klõbisedes fantaasial lennata, pakkudes välja ühe vandenõulise teooria teise järel.

See, et mõni nendest seletustest on suisa jabur, pole oluline. Näitena võib tuua tollesama kurikuulsa Ida-Ukraina kohal alla lastu reisilennuki, mille kohta levitatud jampslikumaid jutte kõlas umbes nii: tegu oli sisuliselt üle-euroopalise vandenõuga Venemaa vastu. Lennukisse koguti kokku spetsiaalselt kogutud ja säilitatud laibad ning laadung juhiti üle kogu Euroopa kokkulepitud kohta, et sel moel kahjustada Venemaa mainet.

Oluline on see, et vandenõuteooriatel on alati toetajaid. Alternatiivsetel seletustel on oma külgetõmbejõud. Sest no teada värk ju – peavoolumeedia on ära ostetud, vabamüürlaste kontrolli all ja üldse istuvad kuskil reptiil-tulnukad, kes maailma üle võtta püüavad.

Seetõttu võib kindel olla, et ükskõik missuguse kanali kaudu õhku paisatud seletus selle kohta „kuidas asjad tegelikult käivad“ leiab endale tänulikke kuulajaid ja info levitajaid. Kui esmase lekke allikaks on pisutki usutava näoga telekanal või veebiportaal, siis kasvab tõenäosust et klikihimuline online-meedia paiskab selle ilma täiendava kontrollita juba oma sildi all edasi laia maailma.

Vahend, mitte eesmärk

Trollivabrikute taga on aga juba tõsisemad onud, kes arvutite taga küürutavatele töösipelgatele juhiseid koostavad. Informatsioonilise segaduse külvamine pole mõistagi eesmärk omaette, vaid vahend. Segadusesse aetud inimestega ja rahvastega on lihtsam manipuleerida.

Juhul kui need inimesed on moel või teisel oma praeguse elu ja/või valitsusega rahuolematud, siis muutub mäng veelgi lihtsamaks. Tuleb vaid mainida sobivas kombinatsioonis vastavaid märksõnu ning kodaniku pilk lööb särama ja mõistus tuhmub. Ega siis kodanik pole ise oma hädade põhjustaja, süü paikneb alati kuskil väljaspool ning võimudele näpuganäitamine toimib kõige lihtsama ventiilina.

„Noh see erakond X ja minister Y on ju teada-tuntud sulid.“ „Need seal Toompeal/Brüsselis on kõik ühetaolised“. Tuleb tuttav ette? Olen kindel et suudate ka ise seda rida pikalt jätkata.

Rahulolevad kontorid

Vastavate kontorite töötajad Venemaal on viimasel ajal ilmselt rõõmsad ja rahulolevad. Märksõnu, mille peale Euroopa kodanikud põlema süttivad, tekib juurde suisa ridamisi. Kooselu seadus. Kreeka võlakriis. Pagulaste kvoodikaupa jagamine. Need on ainult esmased meeldetulejad.

Hämmastav on see, missuguse himura valmisolekuga on meie enda kaaskondsed kasutusele võtnud isegi seni vaid vene meediaruumi põhjakihtides levinud sõnakesed. Üks mahlakamaid on ehk „tolerastid“, mis peaks markeerima neid „rahvavaenlasi“ kes üritavad euroopalikke väärtusi kaitsta.

Tõsi küll, ma ei üritagi väita et mainitud probleeme pole olemas ja kõik on vaid Kremli infosõdurite väljamõeldis. Kuid särasilmsed klahviklõbistajad võiks mõnikord hetke mõelda, kas kõik need meediaklibakad, mille juurde oma kommentaare kruvitakse, on ikka tõesed? Või järsku olete te liitunud võõrast asja ajavate infosõdurite armeega?

---------------

pilt võetud siit