Iseloomulik tsitaat ühele vene ajakirjanikule Krimmis öeldust: „Kas sina, venelane, oled ikka meie poolt, kas sa toetad presidenti? Kui ei, siis mina kui normaalne Sevastoopoli elanik, annan sulle peksa.“ Ütlejaks oli muuseas naisterahvas.
Kui ühelt poolt on nö normaalne vene patrioot õnnelik selle üle, et Krimm „naases kodusadamasse“, siis suhtumine Ida-Ukrainas toimuvasse jagab nad kahte laagrisse.
Putin-plan
Ühe seltskonna meelest on kõik nn Novorossia ümber toimuv osa suurest plaanist. See, et Odessat ja Mariupolit, Kiievist rääkimata, pole veel vabastatud fašistlikust huntast, on taktikaline viivitus. Ja üldse on Putin andeka riigimehena suutnud vältida Lääne poolt seatud lõksu, kuna viimane tahab meelitada Venemaad täiemõõdulisse sõtta.
Et need kaks eelmises lõigus toodud mõtet on omavahel skisofreenilises vastuolus, pole tõsise patrioodi jaoks oluline. Peamine on see, et kuskil on olemas kurjus (bandeeralik Kiiev või nö Washingtoni obkom) ja et Venemaa on lõpuks ometi vastu hakanud.
Välised vaenlased ja nende siseriiklikud sabarakud peavad sõjanõu Venemaa hukutamiseks ja tükeldamiseks. Kui Putinil on plaan kuidas vastu hakata ja deržava päästa. Venemaa tõuseb põlvilt ja istub tanki ning näitab veel kõigile!
Kuidas see kõik haakub objektiivselt langeva naftahinnaga ning subjektiivselt saamatu majanduspoliitikaga, küsite? Tubli patrioot selliseid provokatiivseid küsimusi ei küsi, sest ta teab, et Putinil on plaan.
Putin-slil
Kuidas tõlkida seda venekeelset terminit, mille kohaselt „Putin vsjo slil“? Ausalt öeldes väga head eestikeelset vastet polegi. Putin loobus kõigest? Müüs kõik maha? Andis alla või järele? Reetis? Kõik need variandid on head, aga mitte kõikehõlmavad. Tegemist on vanglamaailmast pärit sõnakesega, mis tähistab seda kui keegi andis oma kaaslased üles ja/või rääkis mentidele plaanist.
Selle mõtte pooldajad on seisukohal, et Venemaa poleks pidanud peatuma, vaid tungima edasi. Oleks tulndud vabastada kannatav vennalik ukraina rahvas bandeeralike fašistide ikkest. Sest Kiievis olla ju toimunud lääne mahitatud riigipööre ja võimu olla haaranud kaikamehed, kes mõistagi on kõik Washingtoni ja Brüsseli palgal.
Novorossia pole mitte lihtsalt poliit-geograafiline nimetus, vaid kontseptsioon, mis tähistab vene idee taasündi, uut hingamist. Kompromissitut võitlus ja loobumist Lääne poolt pealesurutud elukorraldusest.
Selle koolkonna erakordseimad esindajad kutsuvad üles mitte peatuma ennem, kui kogu Euroopa on vabastatud (tõsi küll, pisut häguseks jääb, et siis kelle käest ikkagi?). Leebemad väidavad, et Venemaa on pool-koloniaalses staatuses ning miinimumprogrammina tuleb iseend vabastada ja siis alles liikuda Suur-Venemaa poole.
Nii ehk teisiti, soovitan kasvõi mõttemänguna esitada endale ja kolleegidele küsimus, et „kelle oma on ikkagi Krimm ja misasi on Novorossia?“ Vastused võivad olla üllatavad. Kuid hoiatus – te võite minna oma lähikondsetega tülli, nii nagu on tülli läinud paljud venemaalased ja kaasmaalased.
----------
pilt võetud siit
No comments:
Post a Comment